Mine sisu juurde

Turinsk

Vikipedii-späi
Turinsk
Туринск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 16,594 ristitud
Pind 28 km²
Turinsk Туринск
Pämez' Aleksandr Puziröv
(sügüz'ku 2019—,
Александр Пузырёв)
Telefonkod +7−34 349-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Turinsk (ven.: Тури́нск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivnouzmas. Se om Turinskan lidnümbrikon (edel 2006. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ende Jepančin-jurt-eländpunkt oli olmas lidnan sijas, se oli muretud Jermakal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1600 kuti lidnuz kaičemha vezited Solikamskaspäi Sibirihesai, nimitihe jogen mödhe. 1640-nziš vozišpäi eländpunkt šingotihe sijaližen villän torguindal. Vl 1750 lidnuz paloi lophu, no panihe bumagmanufakturan alust. Turinsk sai Tobol'skan agjan makundan lidnan statusad vl 1782. Tavdan raudte läbiti lidnad vodele 1916, raudtestancijan nimi om Turinsk-Ural'skii.

Turinsk šingotase cellülozbumagaižel tegimel (bumag, špalerad, pukuidlehthed), metallan i mecan ümbriradmižel, sömtegimištol, lebukeskusel hulanno purtkenno.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Turan tazangištol, Tur-jogen oiktal randal (ven.: Тура́, Tobolan hura ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Kaks'kilometrine avtotesild ühtenzoitab Turan randoid «Jekaterinburg — Tavd»-avtotel, se ümbärdab lidnad pohjoižespäi. Matkad Jekaterinburghasai om 228 km suvipäivlaskmha orhal, 260 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Irbit 55 km suvipäivlaskmha orhal, 64 km avtotedme vai raudtedme.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik 62 žilod i küläd mülüdas lidnümbrikho Turinskan ližaks. Lidnümbrikon pind om 7513,06 nellikkilometrad.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnümbrikon pämez' om Andrei Belousov (keväz'ku 2011 — eloku 2019). Lidnümbrikon Duman ezimez' om Valerii Kovkov vn 2023 sulakuspäi. Edeližed Duman ezimehed oma Andrei Belousov (reduku 2022 — sulaku 2023), Anatolii Ponomaröv (keväz'ku 2021 — reduku 2022).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 925 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest, vn 2021 — 16 561 ristitud. Kaik 17 316 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..23 tuh. eläjid vll 1967−1998 (23 300 rist. vl 1992).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 96,8 %, toižed rahvahad — 3,2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Mikulain naižjumalankodi (ph. Vasilisk Turinskalaižen jumalanpertinke), kaks' jumalanpertid, ph. Simeon Üläturalaižen časoun' (1855). Niiden ližaks Ristan Zdviženjan päjumalanpert' i nell' jumalanpertid ei ole kaičenus.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma ühesa päivkodid (vn 2022 olend), nell' keskškolad (nomer 1..4), specialine (korrekcine) škol-internat, čomamahtoiden škol, ližaopendusen «Spektr»-keskuz, lapsiden da norišton sportškol. Turinskan äiprofil'ne tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Turinskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Turinskan äiprofil'žen tehnikuman sait (tmturinsk.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur