Turinsk

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Turinsk
Туринск
 Lidnanznam
Coat of Arms of Turinsk (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Turinsk (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 16,999 ristitud
Pind 28 km²
Turinsk Туринск
Pämez' Aleksandr Puzirev
(kül'mku 2019—,
Александр Пузырев)
Telefonkod +7−34 349-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Turinsk (ven.: Тури́нск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivnouzmas. Se om Turinskan lidnümbrikon (edel 2006. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ende Jepančin-jurt-eländpunkt oli olmas lidnan sijas, se oli muretud Jermakal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1600 kuti lidnuz kaičemha vezited Solikamskaspäi Sibirihesai, nimitihe jogen mödhe. 1640-nziš vozišpäi eländpunkt šingotihe sijaližen villän torguindal. Vl 1750 lidnuz paloi lophu, no panihe bumagmanufakturan alust. Turinsk sai Tobol'skan agjan makundan lidnan statusad vl 1782. Tavdan raudte läbiti lidnad vodele 1916, raudtestancii nimitase Turinsk-Ural'skii.

Turinsk šingotase cellülozbumagaižel tegimel (bumag, špalerad, pukuidlehthed), metallan i mecan ümbriradmižel, sömtegimištol, lebukeskusel hulanno purtkenno.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Turinskan avtotesild vl 2011

Lidn sijadase Turan tazangištol, Tur-jogen oiktal randal (ven.: Тура́, Tobolan hura ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaks'kilometrine avtotesild ühtenzoitab Turan randoid «Jekaterinburg — Tavd»-avtotel, se ümbärdab lidnad pohjoižespäi. Matkad Jekaterinburghasai om 228 km suvipäivlaskmha orhal, 260 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Irbit 55 km suvipäivlaskmha orhal, 64 km avtotedme vai raudtedme.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 925 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..23 tuh. eläjid vll 1967−1998 (23 300 rist. vl 1992).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 96,8%, toižed rahvahad — 3,2%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] i ph. Mikulain naižjumalankodi oma olmas lidnas.

Turinskan äiprofil'ne tehnikum[2] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Edeline lidnümbrikon pämez' om Andrei Belousov (keväz'ku 2011 — eloku 2019).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Turinskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Turinskan äiprofil'žen tehnikuman sait (tmturinsk.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur