Zarečnii (Sverdlovskan agj)

Vikipedii-späi
Zarečnii
Заречный
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 28,517 ristitud
Pind 29,27 km²
Zarečnii Заречный
Pämez' Andrei Zaharcev
(tal'vku 2016—)
Telefonkod +7−34 377-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Zarečnii (ven.: Заре́чный) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Zarečnijan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vn 1955 2. päiväl heinkud kuti Zarečnii-žilo sauvomha da holitamha Belojarskan LES:an. Se oli Komsomolan ühtnijoiden sauvomine. Vl 1957 vajehtihe projektad i sauvoškanzihe ezmäižen tegimištoližen nevondkundaližen AES:an. Ühtenz' energoblok om pästtud töhö vl 1964, kahtenz' — vl 1967, koumanz' — vodel 1980, nellänz' om rados vspäi 2016. Vl 1992 lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad.

Zarečnii šingotase Belojarskan AES:al (energii, izotopad) i sauvondmaterialiden tehmižel (polipropilentorved, rosttumatoi metalline vanutez), mülüiden pästandal kivivoin samižen da ümbriradmižen täht, mugažo meblin i oluden edheotandad ratas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Pišm-jogen (Tur-jogen oiged ližajogi) Belojarskan vezivaradimen päivnouzmaižel hural randal (om täuttud vodele 1963, 38 km²), 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Lidnan raudte radab vaiše juguiden täht, lähembaine Muranitnii-raudtestancii, 5. km i 11. km-seižutezplatformad oma kahtes kilometras päivnouzmha lidnaspäi. Matkad Jekaterinburgan röunhasai om 30 km päivlaskmha orhal vai 41 km avtotedme, keskushesai — 43 km orhal vai 54 km avtol. Lähembaižed lidnad oma Asbest 34 km pohjoižhe orhal vai avtol, i Aramil' Kol'covo-lendimportanke 29 km päivlaskmha orhal vai 44 km avtotedme.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Mezenskoje-žilo (vspäi 1612, 1457 rist. vl 2010) da koume pen't küläd mülüdas lidnümbrikho Zarečniijan ližaks. Lidnümbrikon pind — 299,3 km².

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline Administracijan pämez' om Jevgenii Dobrodei, radoi vn 2016 keväz'kuhusai. Lidnan Duman ezimez' om Andrei Kuznecov vn 2019 uhokuspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 820 ristitud, lidnümbrikon — 29 765 ristitud. Kaik 27 617 ristitud elihe lidnas i 31 207 ristitud kaikes lidnümbrikos vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 29 800 eläjad vll 1998−2000.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,9 %, totarlaižed — 1,7 %, ukrainalaižed — 1,4 %, toižed rahvahad — 3,0 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid[1] oma avaitud lidnas: puine Mikulai-čudonsädajan (letihe vl 1993), kivine Jumalanmaman Katken (om saudud vll 2010−2016) i Aleksii Moskvalaižen (2001−2005). Protestantizman (vižkümnenden päivän uskojiden) «Päzutand»-pühäpert' om saudud Zarečnijas.

Uralan tehnologine kolledž[2] (MIFI:n filial) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Zarečnijan lidnümbrikon pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Uralan tehnologižen kolledžan sait (urtk-mephi.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur