Krasnoturjinsk

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Krasnoturjinsk
Краснотурьинск
 Lidnanznam
Coat of Arms of Krasnoturinsk (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Krasnoturinsk (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 55,910 ristitud
Pind 309,5 km²
Krasnoturjinsk Краснотурьинск
Pämez' Aleksandr Ustinov
(sügüz'ku 2013—)
Telefonkod +7−34 384-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Krasnoturjinsk (ven.: Краснотурьи́нск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan lodehes. Se om Krasnoturjinskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vn 1758 sügüzel kuti Turjan kaivuded-žilo (ven.: Турьинские рудники) otmaha kävutamižhe severzid-se kaivuzid, kudambiden valdoičii oli Üläturan Maksim Pohodäšin-torgovan. Saihe vas'ken, raudan i kuldan kivendoid, möhemba boksitoid-ki (vspäi 1931). Kätihe lidnanvuiččeks Turjinskii-žiloks vl 1928. Žilo sai lidnan statusad vn 1944 27. päiväl kül'mkud nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1963 aluštub agjan tobmudele oikti.

Krasnoturjinsk šingotase Bogoslovskii-alüminijantegimel (mülüb «Rusal»-kompanijha, radab boksitoil Severoural'skan löudmižsijišpäi) i Bogoslovskai-LEK:al, kuldan i hobedan samižel, leibänkombinatal, sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbetontegesed, savič, kabeläd, pumaterialad).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Pohjoižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Turj-jogen muugotil randoil (126 km, ven.: Турья́ «järvekaz jogi» mansin kelespäi, Sos'van oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 201 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 326 km suvhe orhal, 385 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Serov 35 km suvipäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme, Karpinsk 2 km päivlaskmha orhal, avtol vai raudtedme, i Volčansk 20 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtel.

Rudničnii-žilo (4035 rist. vl 2010) i völ nell' žilod mülüdas lidnümbrikho Krasnoturjinskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 718,93 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 59 633 ristitud, lidnümbrikon ühesa kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 64..67 tuhad eläjid vl 1962 i vll 1986−2003 (67 324 rist. vl 1989).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 88,1%, saksalaižed — 5,4%, totarlaižed — 2,8%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,6%.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[1] ratas Krasnoturjinskas: ph. hengenavaidamižen Maksim-kundlijan päjumalanpert' (om saudud vll 1844−1852), kaks' jumalanpertid, časoun' i naižjumalankodi kahtenke jumalanpertinke. Lüteranine pühäpert' i uden apostoloiden jumalankodikundan pühäpert' oma letud lidnas. Islaman «Nur»-mečet' om avaitud lidnas vspäi 2011.

Koume sportkompleksad oma sätud lidnas. Professionaližen opendusen aluzkundad: Krasnoturjinskan professionaline licei (politehnikum), Krasnoturjinskan industrialine kolledž[2], Krasnoturjinskan čomamahoiden kolledž[3], Sverdlovskan agjan medicinižen kolledžan filial (Jekaterinburg), Uralan valdkundaližen tehnižen universitetan filial (Jekaterinburg).

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan ühthine nägu Turj-jogen vastrandalpäi vn 2007 elokus

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Krasnoturjinskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Krasnoturjinskan industrialižen kolledžan sait (kikinfo96.ru). (ven.)
  3. Krasnoturjinskan čomamahoiden kolledžan sait (art-kki.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur