Krasnoturjinsk

Vikipedii-späi
Krasnoturjinsk
Краснотурьинск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 55,910 ristitud
Pind 309,5 km²
Krasnoturjinsk Краснотурьинск
Pämez' Aleksandr Ustinov
(sügüz'ku 2013—)
Telefonkod +7−34 384-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Krasnoturjinsk (ven.: Краснотурьи́нск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan lodehes. Se om Krasnoturjinskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vn 1758 sügüzel kuti Turjan kaivuded-žilo (ven.: Турьинские рудники) otmaha kävutamižhe severzid-se kaivuzid, kudambiden valdoičii oli Üläturan Maksim Pohodäšin-torgovan. Saihe vas'ken, raudan i kuldan kivendoid, möhemba boksitoid-ki (vspäi 1931). Kätihe lidnanvuiččeks Turjinskii-žiloks vl 1928. Žilo sai lidnan statusad vn 1944 27. päiväl kül'mkud nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1963 aluštub agjan tobmudele oikti.

Krasnoturjinsk šingotase Bogoslovskii-alüminijantegimel (mülüb «Rusal»-kompanijha, radab boksitoil Severoural'skan löudmižsijišpäi) i Bogoslovskai-LEK:al, kuldan i hobedan samižel, leibänkombinatal, sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbetontegesed, savič, kabeläd, pumaterialad).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Pohjoižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Turj-jogen muugotil randoil (126 km, ven.: Турья́ «järvekaz jogi» mansin kelespäi, Sos'van oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 201 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 326 km suvhe orhal, 385 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Serov 35 km suvipäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme, Karpinsk 2 km päivlaskmha orhal, avtol vai raudtedme, i Volčansk 20 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtel.

Rudničnii-žilo (4035 rist. vl 2010) i völ nell' žilod mülüdas lidnümbrikho Krasnoturjinskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 718,93 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 59 633 ristitud, lidnümbrikon ühesa kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 64..67 tuhad eläjid vl 1962 i vll 1986−2003 (67 324 rist. vl 1989).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 88,1%, saksalaižed — 5,4%, totarlaižed — 2,8%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,6%.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[1] ratas Krasnoturjinskas: ph. hengenavaidamižen Maksim-kundlijan päjumalanpert' (om saudud vll 1844−1852), kaks' jumalanpertid, časoun' i naižjumalankodi kahtenke jumalanpertinke. Lüteranine pühäpert' i uden apostoloiden jumalankodikundan pühäpert' oma letud lidnas. Islaman «Nur»-mečet' om avaitud lidnas vspäi 2011.

Koume sportkompleksad oma sätud lidnas. Professionaližen opendusen aluzkundad: Krasnoturjinskan professionaline licei (politehnikum), Krasnoturjinskan industrialine kolledž[2], Krasnoturjinskan čomamahoiden kolledž[3], Sverdlovskan agjan medicinižen kolledžan filial (Jekaterinburg), Uralan valdkundaližen tehnižen universitetan filial (Jekaterinburg).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan ühthine nägu Turj-jogen vastrandalpäi vn 2007 elokus

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Krasnoturjinskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Krasnoturjinskan industrialižen kolledžan sait (kikinfo96.ru). (ven.)
  3. Krasnoturjinskan čomamahoiden kolledžan sait (art-kki.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur