Serov (lidn)

Serov
Серов
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	95,141 ristitud
Pind	94 km²
Pämez'	Vasilii Sizikov; (eloku 2018—)
Telefonkod	+7−34 385-xx-xxx
Avtokod	66, 96, 196
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Serov (ven.: Серо́в) om Venäman lidn da raudtesol'm Sverdlovskan agjan pohjoižes. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Serovan lidnümbrikon administrativine keskuz. Enččen Serovan rajonan pala mülüb lidnümbrikho vn 2017 redukuspäi.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Mansid oma tahondan igähižen rahvahan. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1894 semendkus kuti Nadeždinskii-radnikžilo sauvomha da holitamha raudterel'soiden ühtennimišt metallurgišt tegint, ottihe rel'soid sauvomha Transsibad. Nimitihe Bogoslovskii-kaivuzümbrikon Nadežda Polovcova-pidajan nimen mödhe. Vn 1919 15. päiväl sügüz'kud radnikžilo sai lidnan statusad Nadeždinsk-nimenke. Vll 1934−1937 sen nimi oli Kabakovsk Sverdlovskan agjan Ivan Kabakov-päsekretarin kanzannimen mödhe. Vn 1939 7. päiväl kezakud udesnimitihe lidnad nügüdläižikš pölištunuden NSTÜ:n vägimehen Anatolii Serov-lendajan kanzannimen mödhe. Vspäi 1963 lidn om alištunu agjan tobmudele oikti.

Serov šingotase raudan metallurgijan kahtel tegimel (teraz, raudühthesuladused), mašiništonsauvomižel (mašiništ samižsarakon täht, pidatimed), mecan ümbriradmižel, sömtegimištol i sauvondmaterialiden sarakol (raudbetontegesed).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Pohjoižen Uralan taga, Kakv-jogen (ven.: Каква, 170 km pitte) hural randal tobjimalaz, läz sen lanktendan sijad Sos'v-jogehe oiktalpäi, Sos'van oiktal randpolel, 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 308 km suvhe orhal, 353 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Krasnoturjinsk 27 km lodeheze orhal, 33 km avtol vai raudtel, i Karpinsk 36 km lodeheze orhal vai 46 km avtotedme.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 373 ristitud, lidnümbrikon ühesa kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 104 tuhad eläjid vl 1967 i vll 1989−1991 (104 158 rist. vl 1989).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 92,6%, totarlaižed — 3,3%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,1%.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid^[1] oma olmas lidnas: Sündun Toižetamižen päjumalanpert' (om saudud tošti vodele 2007), kaks' jumalanpertid i časoun'. Islaman pämečet' om saudud vodele 2011.

Keskopendusen 12 aluzkundad (tehnikumad, kolledžad da profškolad i niiden filialad), Uralan valdkundaližiden tehnižen i pedagogižen universitetoiden (Jekaterinburg) filialad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Keskškol nomer 20 i muštnik A.K. Serovale (2008)
Sündun Toižetamižen päjumalanpert' i sen torg, vn 2012 nägu
Metallurgine tegim A.K. Serovan nimed vl 2008 i istorine puine pertišt
Serovan raudühthesuladusiden tegim vl 2012
Serovan metallurgine tehnikum (2018)
Lapsiden da norišton sädamižen keskuz (2008)
Sömižen fabrik i «Krugläška»-kafe vl 2018
Ujundbassein (2008)
Avtobusstancii vl 2008
Serov-päraudtestancijan sauvuz vl 2015

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

↑ Serovan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (adm-serov.ru). (ven.)

Serov (lidn) Vikiaitas

	Sverdlovskan agjan lidnad
	Alapajevsk \| Alasald \| Alasergid \| Alatagil \| Alatur \| Aramil' \| Artömovskii \| Asbest \| Berözovskii \| Bogdanovič \| Degtärsk \| Irbit \| Ivdel' \| Jekaterinburg \| Kačkanar \| Kamensk Uralal \| Kamišlov \| Karpinsk \| Kirovgrad \| Krasnoturjinsk \| Krasnoufimsk \| Krasnoural'sk \| Kušv \| Lesnoi \| Mihailovsk \| Nevjansk \| Novoural'sk \| Pervoural'sk \| Polevskoi \| Rež \| Revd \| Serov \| Severoural'sk \| Sisert' \| Sredneural'sk \| Suhoi Log \| Zarečnii \| Talic \| Tavd \| Turinsk \| Uz' Läl' \| Verhoturje \| Volčansk \| Üläpišm \| Üläsald \| Ülätagil \| Ülätur

[1] Serovan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[1]