Mine sisu juurde

Serov (lidn)

Vikipedii-späi
Serov
Серов
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2025) 91,550 ristitud
Pind 418 km²
SerovСеров
Pämez' Vasilii Sizikov
(eloku 2018—)
Telefonkod +7−34 385-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Serov (ven.: Серо́в) om Venäman lidn da raudtesol'm Sverdlovskan agjan pohjoižes. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Serovan ümbrikon (edel 2025. vot — lidnümbrikon) administrativine keskuz da pala. Enččen Serovan rajonan pala mülüb ümbrikho vn 2017 redukuspäi.

Mansid oma tahondan igähižen rahvahan. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1894 semendkus kuti Nadeždinskii-radnikžilo sauvomha da holitamha raudterel'soiden ühtennimišt metallurgišt tegint, ottihe rel'soid sauvomha Transsibad. Nimitihe Bogoslovskii-kaivuzümbrikon Nadežda Polovcova-pidajan nimen mödhe. Vn 1919 15. päiväl sügüz'kud radnikžilo sai lidnan statusad Nadeždinsk-nimenke. Vll 1934−1937 sen nimi oli Kabakovsk Sverdlovskan agjan Ivan Kabakov-päsekretarin kanzannimen mödhe. Vn 1939 7. päiväl kezakud udesnimitihe lidnad nügüdläižikš pölištunuden NSTÜ:n vägimehen Anatolii Serov-lendajan kanzannimen mödhe. Vspäi 1963 lidn om alištunu agjan tobmudele oikti.

Serov šingotase raudan metallurgijan kahtel tegimel (teraz, raudühthesuladused), mašiništonsauvomižel (mašiništ samižsarakon täht, pidatimed), mecan ümbriradmižel, sömtegimištol i sauvondmaterialiden sarakol (raudbetontegesed).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz agjas i valdkundas (2007)
Serovan ümbrikon sijaduz agjas vn 2018 kartal

Lidn sijadase ümbrikon päivlaskmas, Pohjoižen Uralan taga, Kakv-jogen (ven.: Ка́ква, 170 km pitte) hural randal tobjimalaz, läz sen lanktendan sijad Sos'v-jogehe oiktalpäi, Sos'van oiktal randpolel, 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Jekaterinburghasai om 308 km suvhe orhal, 353 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Krasnoturjinsk kaks'kümnes seičemes kilometras lodeheze orhal, 33 km avtol vai raudtel, i Karpinsk 36 km lodeheze orhal vai 46 km avtotedme.

Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +0,8 C°, kezakun-elokun +14,5..+18,0 C°, tal'vkun-uhokun −13,7..−16,2 C°. Ekstremumad oma −51,5 C° (viluku) i +39,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −6,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +11,0 C° (uhoku). Voib panda halad kezaaigan miččel taht kul (heinkun minimum om −1,3 C°). Voib olda pakaižid −25 Cel'sijan gradushasai redukus-sulakus. Paneb sadegid 493 mm vodes, enamba heinkus-elokus (77..84 mm kus), vähemba tal'vkus-keväz'kus (21..29 mm kus).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 373 ristitud, lidnan ümbrikon ühesa kümnendest, vn 2021 — 94 211 ristitud. Kaik 97 762 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 104 tuhad eläjid vl 1967 i vll 1989−1991 (104 158 rist. vl 1989).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 92,6 %, totarlaižed — 3,3 %, azerbaidžanlaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 3,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: Sündun Toižetamižen päjumalanpert' (om saudud tošti vodele 2007), kaks' jumalanpertid i časoun'. Islaman pämečet' om letud vodele 2011.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškolad.

Kaik kaks'toštkümne aluzkundad (tehnikumad, kolledžad da profškolad i niiden filialad), Uralan valdkundaližiden tehnižen i pedagogižen universitetoiden (Jekaterinburg) filialad oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. Niiden kesken oma Serovan politehnine tehnikum[2] i Serovan holitišiden sferan da sömižen tehnikum[3].

  1. Serovan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Serovan politehnižen tehnikuman sait (sptserov.ru). (ven.)
  3. Serovan holitišiden sferan da sömižen tehnikuman sait (stsoip.ru). (ven.)


Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur