Alatur
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 19,091 ristitud |
Pind | 42 km² |
![]() | |
Pämez' | Aleksei Stasönok (kezaku 2017—) |
Telefonkod | +7−34 342-xx-xxx |
Avtokod | 66, 96, 196 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Alatur (ven.: Ни́жняя Тура́) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Alaturan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala, üks'jäine lidn.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Ende mansiden pühäpert' oli lidnan territorijal, mansin i vanhuskolaižiden küläd oliba olmas lidnan ümbrištos. Alatur-eländpunktan aluz om pandud vl 1754 kuti žilo sauvomha da holitamha Alaturan raudtegint. Se sai nimed jogen mödhe, radaškanzi vl 1766, toihe kaugedraudad lähižiš tegimišpäi i ümbriratihe sidä korgedladuižeks raudaks. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1949 9. päiväl keväz'kud agjan alištusenke.
Alatur šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (ventilätorad, mašiništ atomsarakon täht), Alaturan GRES:al, lämuzizoläcijan tegimel i leibänkombinatal.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Tur-joginiškon (Obin hurapol'ne bassein) da sen Alaturan vezivaradimen-«uiton» oiktal randal tobjimalaz, 205 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om mägid da mecoid lidnan ümbrištos. Alatur- i Mir-raudtestancijad ratas passažiroiden täht, sijadasoiš Turan oiktal randpolel. Matkad Jekaterinburghasai om 200 km suvhe orhal, 230 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Lesnoi ani päivlaskmas (pit'k röun senke).
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 006 ristitud, lidnümbrikon nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24..26 tuhad eläjid vll 1989−2003 (26 800 rist. vl 1992).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,0%, totarlaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,1%.
Ortodoksižen hristanuskondan Koumen Pühämehen jumalanpert'[1] udessündutase, sen ližaks koume jumalanpertid ratas lidnümbrikon toižiš eländpunktoiš. Islaman «Abd-Ar-Rašid»-pühäpert' om avaitud lidnas.
Isan geotedištelendan tehnikum[2] (baziruiše Alaturas) om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]
-
Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2019)
-
Sijaližen istorijan muzei (2019, istorine Alaturan tegimiden ohjandusen pert')
-
Alaturan GRES vl 2011
-
Kul'turkeskuz (2019)
-
Lidnan uiton padosein vl 2019
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Alaturan tulendan sait (n-tura.cerkov.ru). (ven.)
- ↑ Isan geotedištelendan tehnikuman sait (igrt.ru). (ven.)
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Alaturan lidnümbrikon Duman oficialine sait (duma11.aiwoo.ru). (ven.)
- Alaturan lidnümbrikon Administracijan oficialine sait (ntura.midural.ru). (ven.)
![]() |
Alatur Vikiaitas |
Sverdlovskan agjan lidnad | ||
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||