Alatur

Alatur
Нижняя Тура
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	17,985 ristitud
Pind	42 km²
Telefonkod	+7−34 342-xx-xxx
Avtokod	66, 96, 196
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Alatur (ven.: Ни́жняя Тура́) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Alaturan ümbrikon (edel 2025. vot — lidnümbrikon) administrativine keskuz da pala, üks'jäine lidn.

Istorii

Ende mansiden pühäpert' oli lidnan territorijal, mansin i vanhuskolaižiden küläd oliba lidnan ümbrištos. Alatur-eländpunktan aluz om pandud vl 1754 kuti žilo sauvomha da holitamha Alaturan raudantegint. Se sai nimed jogen mödhe, radaškanzi vl 1766, toihe kaugedraudad lähižiš tegimišpäi i ümbriratihe sidä korgedladuižeks raudaks. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1949 9. päiväl keväz'kud agjan alištusenke.

Alatur šingotase mašiništonsauvomižen tegimel^[1] (ventilätorad, mašiništ atomsarakon täht), elektromehanižel tegimel^[2] (järgenduzstancijad kivivoigazkompleksan täht), Alaturan GRES:al, lämuzizoläcijan tegimel i leibänkombinatal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Tur-joginiškon (Obin hurapol'ne bassein) da sen Alaturan vezivaradimen-«uiton» oiktal randal tobjimalaz, 205 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om mägid da mecoid lidnan ümbrištos.

Alatur- i Mir-raudtestancijad ratas passažiroiden täht, sijadasoiš Turan oiktal randpolel. Matkad Jekaterinburghasai om 200 km suvhe orhal, 230 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Lesnoi ani päivlaskmas (pit'k röun senke).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 006 ristitud, lidnümbrikon nell' videndest, vn 2021 — 18 392 ristitud. Kaik 20 217 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24..26 tuhad eläjid vll 1989−2003 (26 800 rist. vl 1992).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,0 %, totarlaižed — 1,8 %, ukrainalaižed — 1,1 %, toižed rahvahad — 4,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan Koumen Pühämehen jumalanpert'^[3] udessündutase, ph. Sergii Radonežalaižen časoun' om letud vl 2022^[4]. Niiden ližaks koume jumalanpertid ratas lidnümbrikon toižiš eländpunktoiš. Lidnan kaks' časounäd ei ole kaičenus. Islaman «Abd-Ar-Rašid»-pühäpert' om avaitud lidnas.

Openduz

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kuz' nimitadud päivkodid, nell' keskškolad (nomerad 1, 2, 3, 7), gimnazii, kul'turan da joudan «Junost'»-keskuz, čomamahtoiden škol, čomamahtoine škol, sportškol.

Isan geotedištelendan tehnikum^[5] (baziruiše Alaturas) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2019)
Sijaližen istorijan muzei (2019, istorine Alaturan tegimiden ohjandusen pert')
Alaturan GRES vl 2011
Kul'turkeskuz (2019)
Lidnan uiton padosein vl 2019

Homaičendad

↑ Alaturan Venta-kompanijan sait (venta-nt.ru). (ven.)
↑ Alaturan elektromehanižen tegimen sait (ntemz.ru). (ven.)
↑ Alaturan tulendan sait (n-tura.cerkov.ru). (ven.)
↑ Alaturan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Isan geotedištelendan tehnikuman sait (igrt.ru). (ven.)

Irdkosketused

Alatur Vikiaitas

	Sverdlovskan agjan lidnad
	Alapajevsk \| Alasald \| Alasergid \| Alatagil \| Alatur \| Aramil' \| Artömovskii \| Asbest \| Berözovskii \| Bogdanovič \| Degtärsk \| Irbit \| Ivdel' \| Jekaterinburg \| Kačkanar \| Kamensk Uralal \| Kamišlov \| Karpinsk \| Kirovgrad \| Krasnoturjinsk \| Krasnoufimsk \| Krasnoural'sk \| Kušv \| Lesnoi \| Mihailovsk \| Nevjansk \| Novoural'sk \| Pervoural'sk \| Polevskoi \| Rež \| Revd \| Serov \| Severoural'sk \| Sisert' \| Sredneural'sk \| Suhoi Log \| Zarečnii \| Talic \| Tavd \| Turinsk \| Uz' Läl' \| Verhoturje \| Volčansk \| Üläpišm \| Üläsald \| Ülätagil \| Ülätur

[1] Alaturan Venta-kompanijan sait (venta-nt.ru). (ven.)

[2] Alaturan elektromehanižen tegimen sait (ntemz.ru). (ven.)

[3] Alaturan tulendan sait (n-tura.cerkov.ru). (ven.)

[4] Alaturan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[5] Isan geotedištelendan tehnikuman sait (igrt.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]