Alatur

Alatur
Нижняя Тура
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	19,091 ristitud
Pind	42 km²
Pämez'	Aleksei Stasönok; (kezaku 2017—)
Telefonkod	+7−34 342-xx-xxx
Avtokod	66, 96, 196
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Alatur (ven.: Ни́жняя Тура́) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Alaturan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala, üks'jäine lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ende mansiden pühäpert' oli lidnan territorijal, mansin i vanhuskolaižiden küläd oliba olmas lidnan ümbrištos. Alatur-eländpunktan aluz om pandud vl 1754 kuti žilo sauvomha da holitamha Alaturan raudtegint. Se sai nimed jogen mödhe, radaškanzi vl 1766, toihe kaugedraudad lähižiš tegimišpäi i ümbriratihe sidä korgedladuižeks raudaks. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1949 9. päiväl keväz'kud agjan alištusenke.

Alatur šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (ventilätorad, mašiništ atomsarakon täht), Alaturan GRES:al, lämuzizoläcijan tegimel i leibänkombinatal.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Tur-joginiškon (Obin hurapol'ne bassein) da sen Alaturan vezivaradimen-«uiton» oiktal randal tobjimalaz, 205 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om mägid da mecoid lidnan ümbrištos. Alatur- i Mir-raudtestancijad ratas passažiroiden täht, sijadasoiš Turan oiktal randpolel. Matkad Jekaterinburghasai om 200 km suvhe orhal, 230 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Lesnoi ani päivlaskmas (pit'k röun senke).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 006 ristitud, lidnümbrikon nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24..26 tuhad eläjid vll 1989−2003 (26 800 rist. vl 1992).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,0%, totarlaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,1%.

Ortodoksižen hristanuskondan Koumen Pühämehen jumalanpert'^[1] udessündutase, sen ližaks koume jumalanpertid ratas lidnümbrikon toižiš eländpunktoiš. Islaman «Abd-Ar-Rašid»-pühäpert' om avaitud lidnas.

Isan geotedištelendan tehnikum^[2] (baziruiše Alaturas) om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2019)
Sijaližen istorijan muzei (2019, istorine Alaturan tegimiden ohjandusen pert')
Alaturan GRES vl 2011
Kul'turkeskuz (2019)
Lidnan uiton padosein vl 2019

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

↑ Alaturan tulendan sait (n-tura.cerkov.ru). (ven.)
↑ Isan geotedištelendan tehnikuman sait (igrt.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Alatur Vikiaitas

	Sverdlovskan agjan lidnad
	Alapajevsk \| Alasald \| Alasergid \| Alatagil \| Alatur \| Aramil' \| Artömovskii \| Asbest \| Berözovskii \| Bogdanovič \| Degtärsk \| Irbit \| Ivdel' \| Jekaterinburg \| Kačkanar \| Kamensk Uralal \| Kamišlov \| Karpinsk \| Kirovgrad \| Krasnoturjinsk \| Krasnoufimsk \| Krasnoural'sk \| Kušv \| Lesnoi \| Mihailovsk \| Nevjansk \| Novoural'sk \| Pervoural'sk \| Polevskoi \| Rež \| Revd \| Serov \| Severoural'sk \| Sisert' \| Sredneural'sk \| Suhoi Log \| Zarečnii \| Talic \| Tavd \| Turinsk \| Uz' Läl' \| Verhoturje \| Volčansk \| Üläpišm \| Üläsald \| Ülätagil \| Ülätur

[1] Alaturan tulendan sait (n-tura.cerkov.ru). (ven.)

[2] Isan geotedištelendan tehnikuman sait (igrt.ru). (ven.)

[1]

[2]