Krasnoufimsk

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Krasnoufimsk
Красноуфимск
 Lidnanznam
Coat of Arms of Krasnoufimsk (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Krasnoufimsk (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 37,444 ristitud
Pind 47 km²
Krasnoufimsk Красноуфимск
Pämez' Mihail Konev
(keväz'ku 2021—)
Telefonkod +7−34 394-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Krasnoufimsk (ven.: Красноуфимск, tot.: Кызылъяр) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Krasnoufimskan lidnümbrikon administrativine keskuz. Mugažo lidn om Krasnoufimskan ümbrikon (edel 2006. vot — rajonan) administrativižeks keskuseks, om ümbärtud sil i ei mülü sihe.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti kozakoiden Krasnii Jar-lidnuz («rusked kall'») baškiralaižiden londad vaste. Vl 1781 anttihe žilole makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Krasnoufimsk oli da om järedan maižanduzrajonan keskuseks. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.

Krasnoufimsk šingotase sauvondmaterialiden tehmižel (raudbetontegesed, gips, gravii), mecan ümbriradmižel (mebel', pilindmaterialad, parziden cilindruind) i sömtegimištol (dietproduktoiden tegim, maidtegim).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Uf-jogen oiktal korktal randal tobjimalaz (Kamanjogen hurapol'ne bassein), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Kazan' — Jekaterinburg»-raudte läbitab lidnad. Matkad Jekaterinburghasai om 170 km päivnouzmha orhal, 195 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Mihailovsk 85 km päivnouzmha orhal vai 101 km avtol.

Nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Krasnoufimskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 127 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39 765 ristitud, lidnümbrikon — 40 445 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44..46 tuhad eläjid vll 1989−2001 (46 100 eläjad vl 1992). Vl 2017 kaik 38 371 ristitud elihe lidnas i 39 304 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 88,3%, totarlaižed — 6,7%, baškiralaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,4%.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: Ph. Stroican i ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpertid, kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd. Islaman «Al'-Hafiz»-mečet' radab lidnas.

Krasnoufimskan agrarine[2], pedagogine[3] kolledžad i äiprofil'ne tehnikum[4], mugažo Uraližen raudtetehnikuman filial i Sverdlovskan agjan medicinižen kolledžan filial (molembad — Jekaterinburg) oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Edeline lidnümbrikon pämez' om Vadim Artemjevskih (keväz'ku 2012 — keväz'ku 2021).

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Krasnoufimskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Krasnoufimskan agrarižen kolledžan sait (agrokolledg.uralschool.ru). (ven.)
  3. Krasnoufimskan pedagogižen kolledžan sait (kpkollege.ru). (ven.)
  4. Krasnoufimskan äiprofil'žen tehnikuman sait (kmt66.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur