Sredneural'sk

Vikipedii-späi
Sredneural'sk
Среднеуральск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 23,651 ristitud
Pind 83,8 km²
Sredneural'sk Среднеуральск
Pämez' Aleksei Stasönok
(sulaku 2023—)
Telefonkod +7−34 368-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Sredneural'sk (ven.: Среднеура́льск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Jekaterinburgan pohjoine ezilidn, Sredneural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1931 SUGRES-žiloks sauvomha da holitamha valdkundaližen rajonižen elektrostancijan (Sredneural'skan GRES, radab vspäi 1936). Vn 1932 10. päiväl heinkud kätihe radnikžiloks nügüdläiženke nimenke. Vn 1966 17. päiväl uhokud Sredneural'sk-žilo sai lidnan statusad.

Sredneural'sk šingotase järedal GRES:al[1], sauvondmaterialiden tehmižel (metalližkonstrukcijad, raudbetontegesed, pumaterialad, asfal't) i sömtegimištol (pühävoi, kolbas, vin), mugažo maižandusel (kalakazvatusen edheotand, lindfabrik).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnümbrikon sijaduz agjan kartal vl 2018

Lidn sijadase Isetinjärven-vezivaradimen päivnouzmaižel randal (24 km², ven.: Исетское озеро, Iset'-jogen purde, Obin hurapol'ne bassein), Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, 252..278 m ü.m.t. korktusil. Pened manrehkaidused oleldas, voib olda kudhe ballhasai.

Matkad Jekaterinburghasai om viž kilometrad suvhe orhal vai kahesa kilometrad avtotedme, raudte tuleb Sredneural'skha vaiše jüguiden täht. Toine lähembaine lidn om Üläpišm üks' kilometr suvipäivnouzmha orhal vai avtotel.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik kaks' pen't küläd (Koptäki 217 rist., Murzink 38 rist. vl 2010) da üks' Kirpičnii-žilo (67 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Sredneural'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 83,98 km².

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnümbrikon pämehed oma Aleksandr Koval'čik (uhoku 2021 — sulaku 2023), Andrei Zašläpin (semendku 2019 — uhoku 2021). Lidnümbrikon Duman ezimez' om Veniamin Biktašev vn 2021 redukuspäi. Edeližed Duman ezimehed oma Oleg Prudnikov (tal'vku 2019 — reduku 2021), Andrei Kasjanenko (reduku 2016 — kül'mku 2018).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 449 ristitud, lidnümbrikon — 20 771 ristitud. Lidnan ristitišt oli 23 344 eläjad vl 2021. Vl 2017 kaik 22 896 ristitud elihe lidnas i 23 479 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 88,8 %, totarlaižed — 5,0 %, baškiralaižed — 1,4 %, toižed rahvahad — 4,8 %.

Ortodoksižen hristanuskondan nened kuz' pühäpertid[2] oma avaitud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (om saudud vll 2001−2011), ph. Aleksii-carinpoigan jumalanpert' (letihe vll 2009−2021) i Sredneural'skan naižjumalankodi (nell' jumalanpertid).

Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme päivkodid, nell' keskškolad, lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol. Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad sijadasoiš Üläpišm- i Jekaterinburg-lidnoiš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Sredneural'skan GRES el5-energo.ru-saital. (ven.)
  2. Sredneural'skan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur