Kačkanar
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 36,252 ristitud |
| Pämez' | Andrei Jaroslavcev (eloku 2018—) |
| Telefonkod | +7−34 341-xx-xxx |
| Avtokod | 66, 96, 196 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Kačkanar (ven.: Качкана́р) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Kačkanaran municipaližen ümbrikon (edel 2025. vot — lidnümbrikon) administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vn 1957 27. päiväl semendkud kuti žilo samha raudkivendod kar'jermahtusel, nimitihe Uralan lähižen Kačkanar-mägen mödhe (878 m), 18. voz'sadan purtkes — Keskanar. Komsomolan i kompartijan ühtnijad, armijan enččed sodamehed sauvoiba ut lidnad pal'hal sijal. Vspäi 1968 Kačkanar om lidnan statusanke.
Kačkanar šingotase raudkivendon küllästamižfabrikal, raudbetontegimel, lämuzelektrokeskusel, elektromašiništon tehmižel samižsarakon täht, mugažo leibäntegim radab.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Kačkanar-mägen al, Pit'k-mägen pautkel (ven.: Долгая, 402 m kortte), Tur-jogen Vii-joginiškan oiktal randal (ven.: Выя, Obinjogen hurapol'ne bassein), 330 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Alavijan vezivaradim (9,4 km²) om pohjoižhe lidnaspäi. Voib olda penid sijaližid manrehkaidusid (30. keväz'ku 2010 — nell' ballad).
Matkad Permin randan röunhasai om viž kilometrad päivlaskmha orhal, Jekaterinburghasai — 217 km suvhe orhal, 253 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Lesnoi kuz'toštkümne kilometrad suvipäivnouzmha orhal, 30 km avtol vai 42 km raudtedme, i Alatur ani Lesnoin taga.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Valerianovsk- (2198 rist. vl 2010) i Imennovskii- (55 rist. vl 2010) žilod mülüdas ümbrikho Kačkanaran ližaks. Municipaližen ümbrikon pind — 318,39 km².
Municipaližen ümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Ümbrikon Duman ezimez' om Anatolii Läpunov vn 2023 redukuspäi. Edeližed lidnan Duman ezimehed oma Jurii Bäčkov (reduku 2018 — reduku 2023), Gennadii Russkih (radoi vn 2018 redukuhusai).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 426 ristitud, kaiken ümbrikon — 43 679 ristitud, vn 2021 lidnan — 37 307 ristitud. Kaik 39 338 ristitud elihe lidnas i 41 579 ristitud kaikes ümbrikos vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 47..48 tuhad eläjid vozil 1989−2001 (48 800 rist. vl 1996).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 93,8 %, totarlaižed — 2,7 %, toižed rahvahad — 3,5 %.
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma saudud lidnas: Jumalanmaman «Pölištunuziden aznoičend»-jumalaižen vanh i uz' jumalanpertid, mugažo ph. Panteleimon-spravitajan časoun'. Islaman pühäpert' om avaitud, uz' mečet' om sauvomižes vspäi 2021.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme nimitadud päivkodid (kaik 14 adresad), aluzškol nomer 5, nell' keskškolad (nomer 2, 3, K.N. Novikovan nimed (ende 4), 7), licei nomer 6, korrekcine škol, lapsiden sädamižen pert', muzikškol, čomamahtoine škol, čomamahtoiden škol, nell' sportškolad («Olimp», mägisuksiden «ROUKS», üks'borcuindoiden «Atlant», «Ritm»), lapsiden tehnižen sädamižen Al'ternativa-keskuz.
Kačkanaran kaivuztegimišton kolledž[2] i Uralan radiotehnižen kolledžan filial[3] (Jekaterinburg) oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan da sen ümbrikon administracijan sauvuz i keskuztorg (2020)
- Jumalanmaman «Pölištunuziden aznoičend»-jumalaižen uz' pühäpert' i monument atomkatastrofiden likvidatoroile, vn 2019 nägu
- Kačkanaran küllästamižfabrikan kontor vl 2020
- Sportborcuindan pert'kulu (2021)
- Kačkanar-raudtestancii i Kačkanaran LEK (huralpäi) vl 2022
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Kačkanar Vikiaitas |
| Sverdlovskan agjan lidnad | ||
| Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||
