Üläpišm

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Üläpišm
Верхняя Пышма
 Lidnanznam
Coat of Arms of Verkhnyaya Pyshma (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Verkhnyaya Pyshma (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 74,262 ristitud
Pind 60 km²
Üläpišm Верхняя Пышма
Pämez' Ivan Solomin
(eloku 2017—)
Telefonkod +7−34 368-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Üläpišm (ven.: Ве́рхняя Пышма́, tot.: Югары Пышма) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Üläpišman lidnümbrikon administrativine keskuz, Jekaterinburgan pohjoine ezilidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Pišm-külä mainitase lidnan territorijal vl 1701. Eländpunktan aluz om pandud vl 1854 kuti Vas'kne Kaivuz-žilo (ven.: Медный Рудник) vas'ken samižen zavodindanke. Saudihe vas'kensuladamižtegint kahtes vodes. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vn 1946 22. päiväl uhokud, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1963 alištub agjan tobmudele oikti.

Üläpišm šingotase vas'ken i harvoiden mametalloiden (samarii, disprozii, vanadii) metallurgijal («Uralan kaivuzmetallurgižen kompanijan» baz), neniden metalloiden mašiništonsauvomižel (elektrovedimed, lehtezmetall, vanuim, magnitad, mašiništ ühthekeitandan täht), sömtegimištol (maidtegim, leibänkombinat), mugažo himižreaktividen tegim i leskusenvastaižiden materialoiden tegim ratas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Pišm-jogen purtkenno (joginiškanno, Turan oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 270 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Agjan Jekaterinburg-keskuz zavodiše ani suvhe, rengazavtoten taga. Lidnoiden keskused oma 14 kilometras toine toižespäi. Toižed lähembaižed lidnad oma Berözovskii 15 km suvipäivnouzmha avtotedme i Sredneural'sk kaks' kilometrad lodeheze avtol.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 59 749 ristitud, lidnümbrikon viž kudendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 84,0%, totarlaižed — 8,8%, baškiralaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 5,4%.

Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid[1] oma olmas lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän (om saudud vll 1997−2000), ph. Aleksandr Nevalaižen (kaumžomal), phh. Ioakiman i Annan (letihe vll 2019−2020). Islaman pühäpert' Ismail al'-Buhari-imaman nimed om avaitud.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Üläpišman mehaniž-tehnologine «Junost'»-tehnikum[2], UKMK:n Tehnine universitet (privatine)[3], Uralan valdkundaližen kolledžan Ivan Polzunovan nimed filial.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Üläpišman pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Üläpišman mehaniž-tehnologižen «Junost'»-tehnikuman sait (вп-юность.рф). (ven.)
  3. UKMK:n Tehnižen universitetan sait (tu-ugmk.com). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur