Degtärsk

Vikipedii-späi
Degtärsk
Дегтярск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 15,061 ristitud
Pind 19 km²
Degtärsk Дегтярск
Pämez' Vadim Pil'nikov
(reduku 2018—,
Вадим Пильников)
Telefonkod +7−34 397-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Degtärsk (ven.: Дегтя́рск, tot.: Дегтярск) om Venäman lidn da lidnümbrik Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Pordaigaližed sauvused oliba lidnan tahos 19. voz'sadaspäi varhapanemha hil't sijaližiš koivuišpäi Revdan tegimen täht da ajamha dögotid. Eländpunktan aluz om pandud vl 1914 kuti Degtärk-žilo (ven.: Дегтярка) samha vas'kkivendod (lopihe samišt vl 2010). Vn 1954 18. päiväl kül'mkud ühtištadihe Revdan Degtärk- (ven. Ревдинская Дегтярка) i Severskai Degtärk- (ven. Северская Дегтярка) žiloid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Vhesai 1997 lidn oli alištunu Revd-lidnan tobmudele.

Degtärsk šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (fil'trad, avtoklavad, mülüd, lämudenvajehtuzladimed)[1], «Cvetmetavtomatika»-tedoinstitutan tegimel i mouckiven ümbriradmižen tegimel, mugažo leibäntegim radab. Valamiž-metallurgine tegim seižub radmata.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan i Ikbulat-järven nägu lendimespäi vn 2021 redukus. Volčihan vezivaradim om tagamal

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivlaskmaižil pautkil, 370 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Väzovk-jogi jokseb lidnan suves (ven.: Вязовка 19 km pitte, Čusovai-jogen hura ližajogi, Kamanjogen hurapol'ne bassein). Ikbulat-järv levineb lidnan pohjoižpäivnouzmaižel röunal.

Matkad Jekaterinburghasai om 28 km suvipäivnouzmha orhal vai 48 km avtotedme. Lähembaine lidn om Revd kümnes kilometras lodeheze orhal, avtol i raudtel.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnümbrikon sijaduz agjan kartal (2018)

Kaik koume pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Degtärskan ližaks: Berežok (45 rist. vl 2010, Čusovai i Väzovai kaikenaigaižeta ristitištota). Lidnümbrikon pind — 167 km².

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnümbrikon pämez' om Igor' Busahin, radoi vn 2018 redukuhusai. Lidnümbrikon Duman ezimez' om Igor' Busahin vn 2021 kül'mkuspäi. Edeližed Duman ezimehed oma Ol'ga Hisamova (viluku 2018 — kül'mku 2021), Rašit Andaržanov (radoi vn 2018 vilukuhusai).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 522 ristitud, lidnümbrikon — 15 567 ristitud. Vl 2017 kaik 16 141 ristitud elihe lidnas i 16 188 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 430 eläjad vodel 1959.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,8 %, totarlaižed — 7,0 %, udmurtalaižed — 1,4 %, baškiralaižed — 1,3 %, toižed rahvahad — 3,5 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[2] oma saudud lidnas: ph. Jurgii-vägestusenkandajan puine jumalanpert' (om vspäi 2007) i ph. Dimitrii Solunalaižen časoun' (letihe vl 2005).

Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad sijadasoiš neniš lidnoiš: Revd, Pervoural'sk, Jekaterinburg.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Degtärskan mašiništonsauvomižen tegimen sait (zaodmz.ru). (ven.)
  2. Degtärskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur