Novoural'sk

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Novoural'sk
Новоуральск
 Lidnanznam
Coat of Arms of Novouralsk (Sverdlovsk oblast) (1979).png
 Flag
Flag of Novouralsk (Sverdlovsk oblast) 2010.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 81 202 ristitud
Pind 31,9 km²
Novoural'sk Новоуральск
Pämez' Aleksandr Baranov
(heinku 2 017—)
Telefonkod +7-34 370-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Novoural'sk (ven.: Новоуральск) om Venäman sauptud lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Novoural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vn 1941 17. päiväl uhokud kuti kebnoiden ühthesuladusiden tegim (palad lendimiden täht) da žilo senno. Vl 1946 sauvoškanzihe uranan küllästamižen D-1-tegint. Vodele 1951 saudihe gazdiffuzijan tegint. Žilo sai lidnan statusad vn 1954, i vhesai 1994 sen oficialine nimi oli Sverdlovsk-44. Elektrohimine kombinat om saudud 1960-nzil vozil erigoitamha uranan izotopoid.

Novoural'sk šingotase uranan ümbriradmižel i tedoiduzkompleksal (Rosatom), ladimiden tegimel atomelektrostancijoiden täht, zell'sintezan tegimel, avtokatalizatoriden edheotandal, sömtegimištol (lihakombinat, maidtegim, leibänedheotand).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Bunark-jogen (ven.: Бунарка, 10 km pitte, Neivan hura ližajogi, Obin hurapol'ne bassein) i sen oiktan Ol'hovk-ližajogen randoil, Neivan da sen uitoiden hural randpolel, 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Verh-Neivinsk-raudtestancii om ühthine lähembaiženke žilonke. Kiruhjonused ajadas «Jekaterinburg — Alatagil»-keskustal, raudte om lidnan päivnouzmaižeks röunaks. Matkad Jekaterinburghasai om 54 km suvipäivnouzmha orhal, 77 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Ülätagil 10 km lodeheze orhal, avtotedme vai raudtel.

Kaks' žilod da koume küläd mülüdas lidnümbrikho Novoural'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 420,6 km². Röunatab vanhanke Verh-Neivinskii-žilonke da lidnümbrikonke pohjoižpäivnouzmas.

Tulend verazmalaižile Novoural'skha om kel'tud, tatanmalaižile tegese pästandbumagoiden mödhe. Eländpunkt om ümbärtud ogakahal vanuimel, om 10 kontrol'punktad. Lidnümbrikon toižed eländpunktad oma avaitud.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 85 522 ristitud, lidnümbrikon — 88 308 ristitud (96 procentad). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 95 414 eläjad vl 2002. Vl 2017 kaik 84 229 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Serafim Sarovalaiždn puine jumalanpert' i ph. Sergii Radonežalaižen hengeliž-vauktustuzkeskuz ratas lidnas.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 95,7%, totarlaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,8%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Novoural'skan tehnologine kolledž, Novoural'skan tehnologine institut (MIFI:n pala, Moskv)[1] i Uralan politehnine kolledž senno, Sverdlovskan agjan medicinižen kolledžan filial (Jekaterinburg).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Novoural'skan tehnologižen institutan sait (nsti.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur