Aramil'

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aramil'
Арамиль
 Lidnanznam
Coat of Arms of Aramil (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Aramil (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 15,791 ristitud
Pind 21,82 km²
Aramil' Арамиль
Pämez' Vitalii Nikitenko
(heinku 2017—)
Telefonkod +7−34 374-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Aramil' (ven.: Арами́ль) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves, Jekaterinburgan suvipäivnouzmaine kaimdailidn. Se om Aramilin lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1675 kuti Venäman lidnuz baškiralaižiden maiden röunanno i Aramilin slabad, nimitihe jogen mödhe. Slabadan ristitišt oli otnus raudan samižhe. Järed vatefabrik oli olmas 19. voz'sadan keskespäi, tetihe sen polhe verhiš maiš. Žilo sai lidnan statusad vn 1966 15. päiväl sügüz'kud.

Aramilin edheotandad da tegimed mülüdas nenihe sarakoihe: sauvondmaterialoiden pästand (raudbeton), himine sarak (plastmassad da plastikpakuitez), mašinoidensauvomine (lendimiden kohenduz), metallan ümbriradmine (henod metalltuhkad), sömtegimišt.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Iset'-jogen randoil, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jekaterinburgan Kol'covo-lendimport om 4 km päivnouzmha avtotedme. Aramil'-raudtestancii om saudud 5 km päivnouzmha lidnalpäi.

Aramil'-žilo (1985 rist. vl 2010) i Svetlii-žilo (1237 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Aramil'-lidnan ližaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 224 ristitud, lidnümbrikon — 17 446 ristitud. Vspäi 1996 lidnan ristitišt vajehtase 14..15 tuhad röunoiš, kaikiš suremb om nügüd'. Vl 2017 kaik 15 162 ristitud elihe lidnas i 18 379 eläjad oli kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (enamba 1,0% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,3%, totarlaižed — 2,1%, udmurtalaižed — 1,3%, armenijalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 5,3%.

Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican jumalanpert'[1] om olmas lidnas (letihe vll 1830−1842). Islaman «As-Saläm»-pühäpert' om avaitud lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkund om Jekaterinburgan saraktehnologijoiden da servisan tehnikuman filial Aramiliš.

Edeline lidnümbrikon pämez' om Vladimir Gerasimenko (reduku 2012 — kezaku 2017).

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Aramilin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur