Nevjansk

Vikipedii-späi
Nevjansk
Невьянск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 22,900 ristitud
Pind 39,13 km²
Nevjansk Невьянск
Pämez' Aleksandr Berčuk
(keväz'ku 2017—)
Telefonkod +7−34 356-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Lidnan nägu Man kaimdajaspäi aigemba mi 2006. voz'

Nevjansk (ven.: Невьянск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Nevjanskan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2006. vot — rajonan).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud Petr I-carin käskön mödhe vl 1701 kuti Nevjan Tegim-žilo (ven.: посёлок Невьянский Завод) tehmaha raudad, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1878 raudtestancii om olmas. Žilo sai lidnan statusad vl 1919. Vspäi 1963 alištub agjan tobmudele oikti.

Nevjansk šingotase mašiništonsauvomižen tegimel[1] (edel 1904. vot metallurgine; hangoikahad GEKA-kormadimed, kompressorstancijad, varapalad burauduzmašiništon täht), sauvondmaterialiden pästandal (kuivsegoitused), torviden polimerizoläcijan edheotandal i trikotažfabrikal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Neiv- (Nevj) jogen randal (ven.: Нейва vai Невья, Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), Keskmäižen Uralan pautkidenno, 240 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Nevjan uiton (7,72 km²) padosein om saudud metallurgižen tegimen täht vl 1700, uit otab lidnan suvipäivnouzmad. Matkad Jekaterinburghasai om 74 km suvhe avtotedme vai 99 km raudtedme. Nevjansk om Jekaterinburg — Alatagil keskustal, matkad Alatagilhasai om 50 km pohjoižhe, sidä kesken «Malind»-kiruhjonusel. Lähembaižed lidnad oma Kirovgrad 10 km suvipäivlaskmha Nevjanskan ümbrikon Cementnii-žilonke da sen cementtegimenke pol'tel, Ülätagil 20 km suvipäivlaskmha i Novoural'sk 30 km suvhe.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 567 ristitud, lidnümbrikon viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32 361 eläjad vl 1979.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[2] oma avaitud lidnas: Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (om saudud 1824−1826), nell' jumalanpertid i kaks' časounäd. Päjumalanpert' i värištui čuhunduz (1732) oma kaikiš znamasižembad amuižed sauvused. Vanhuskolaižiden jumalaižiden pirdandan keskuz.

Uralan kaivuztegimiden kolledž Demidovoiden nimed[3] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Nevjanskan mašiništonsauvomižen tegimen sait (nmz-group.ru). (ven.)
  2. Nevjanskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Uralan kaivuztegimiden kolledžan Demidovoiden nimed sait (ургзу.рф). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur