Mine sisu juurde

Nevjansk

Vikipedii-späi
Nevjansk
Невьянск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2025) 22,079 ristitud
Pind 39,13 km²
NevjanskНевьянск
Pämez' Aleksandr Berčuk
(keväz'ku 2017—)
Telefonkod +7−34 356-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)
Lidnan nägu Man kaimdajaspäi aigemba mi 2006. voz'

Nevjansk (ven.: Невья́нск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Nevjanskan ümbrikon (edel 2025. vot lidnümbrikon, edel 2006. vot — rajonan) administrativižeks keskuseks da palaks.

Eländpunktan aluz om pandud Petr I-carin käskön mödhe vl 1701 kuti Nevjan Tegim-žilo (ven.: посёлок Невьянский Завод) tehmaha raudad, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1878 raudtestancii om saudud. Žilo sai lidnan statusad vl 1919. Vspäi 1963 alištub agjan tobmudele oikti.

Nevjansk šingotase mašiništonsauvomižen tegimel[1] (edel 1904. vot metallurgine; hangoikahad GEKA-kormadimed, kompressorstancijad, varapalad burauduzmašiništon täht), sauvondmaterialiden pästandal (kuivsegoitused), torviden polimerizoläcijan edheotandal i trikotažfabrikal.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Nevjanskan municipaline ümbrik agjas vn 2018 kartal

Lidn sijadase municipaližen ümbrikon lodehes, Neiv- (Nevj) jogen üläjoksmusen randal (ven.: Не́йва vai endevanh Не́вья 294 km pitte, Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), Keskmäižen Uralan pautkidenno, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nevjan uiton (7,72 km²) padosein om saudud metallurgižen tegimen täht vl 1700, uit otab lidnan suvipäivnouzmad i om vezivaradimeks.

Matkad Jekaterinburghasai om seičemekümne nell' kilometrad suvhe avtotedme vai 99 km raudtedme. Nevjansk om Jekaterinburg — Alatagil keskustal, matkad Alatagilhasai om 50 km pohjoižhe, sidä kesken «Malind»-kiruhjonusel. Lähembaižed lidnad oma Kirovgrad kümnes kilometras suvipäivlaskmha Nevjanskan ümbrikon Cementnii-žilonke da sen cementtegimenke pol'tel, Ülätagil 20 km suvipäivlaskmha i Novoural'sk 30 km suvhe.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 567 ristitud, lidnümbrikon viž ühesandest, vn 2021 lidnan — 22 061 ristitud. Kaik 23 348 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32 361 eläjad vl 1979.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[2] oma avaitud lidnas: Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (om saudud 1824−1826), nell' jumalanpertid i kaks' časounäd. Päjumalanpert' i värištui čuhunduz (1732) oma kaikiš znamasižembad amuižed sauvused. Lidn om Vanhuskolaižiden jumalaižiden pirdandan keskuseks.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kuz' nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1, 6 (koume adresad), 12 (kaks' adresad), 13, 36, 44 (kaks' adresad)), kuz' keskškolad (nomer 1..6), ümbrikon ehtal'ne škol, ümbrikon sädamižen keskuz, muzikškol, čomamahtoine škol, ümbrikon sportškol.

Uralan kaivuztegimiden kolledž Demidovoiden nimed[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

  1. Nevjanskan mašiništonsauvomižen tegimen sait (nmz-group.ru). (ven.)
  2. Nevjanskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Uralan kaivuztegimiden kolledžan Demidovoiden nimed sait (ургзу.рф). (ven.)


Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur