Alasald

Vikipedii
Alasald
Нижняя Салда
 Lidnanznam
Coat of Arms of Nizhnyaya Salda (Sverdlovsk oblast).png
 Flag
Flag of Nizhnyaya Salda (Sverdlovsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 17,229 ristitud
Pind 30 km²
Alasald Нижняя Салда
Pämez' Andrei Matveev
(keväz'ku 2020—)
Telefonkod +7−34 345-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Alasald (ven.: Ни́жняя Салда́) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Alasaldan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ende mansin žilo oli lidnan territorijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1760 (vai 1758 — vanhuskolaižiden časoun') kuti Nikita Demidovan raudantegim i žilo senno Sald-jogen randal. Žilon eläjad oliba sirdanuzikš mehikš Alalidnan, Kazanin i Arhangel'skan gubernijoišpäi. Vll 1851−1858 lattihe Venäman ezmäižiden raudterel'soiden pästandad. Vspäi 1938 Alasald om lidnan statusanke. Saubatihe raudan metallurgijan päčid 1970-nzil vozil.

Alasald šingotase vanundantegimel (raudasižed aluižed da ladlused rel'soiden alle), Mašiništonsauvomižen tedoinstitutal da sen tehmižel (vitkod raketlikutimed i hapanik)[1], mugažo mecan ümbriradmižel pilindmaterialoikš.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Sald-jogen randoil (ven. Салда, 122 km pitte, Tagilan oiged ližajogi, Obinjogen hurapol'ne bassein), 175 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Uit-vezivaradim om saudud ülezjogen, sijadase lidnan suves. Matkad Jekaterinburghasai om 137 km suvhe orhal, 185 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Üläsald 5 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, avtol i raudtel. Alasald-raudtestancii om lidnan pohjoižpäivnouzmas. Elektrojonused ühtenzoittas lidnad Alatagilanke 45 km suvipäivlaskmha i Alapajevskanke 60 km suvipäivnouzmha.

Nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Alasaldan ližaks. Lidnümbrikon pind — 590,8 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 619 ristitud, lidnümbrikon — 17 939 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..22 tuhad eläjid vozil 1959−1992 (22 000 rist. vl 1967). Vl 2017 kaik 17 380 ristitud elihe lidnas i 17 672 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 94,2%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,7%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[2] ratas lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan (om saudud vll 1810−1834) i ph. Aleksandr Nevalaižen (1905).

Alatagilan kaivuzmetallurgižen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Edeline lidnümbrikon pämez' om Jelena Matveeva (keväz'ku 2012 — viluku 2020).

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Valdkundaližen «NIIMaš»-edheotandan oficialine sait (niimashspace.ru). (ven.) (angl.)
  2. Alasaldan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur