Mine sisu juurde

Lis'v

Vikipedii-späi
Lis'v
Лысьва
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 53,057 ristitud
Pind 26,44 km²
Lis'v Лысьва
Pämez' Aleksandr Gončarov
(sügüz'ku 2017—)
Telefonkod +7−34 249-xx-xxx
Avtokod 59, 81, 159
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Lis'v (ven.: Лы́сьва, perm. komi: Лысьва кар) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Lis'van lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2011).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1785 sauvomha da holitamha kaugedraudvalamižtegint, nimitihe jogen mödhe. Vl 1902 raudte tuli tegimennoks i andoi torgusen edust. Žilo sai lidnan statusad vn 1926 5. päiväl sulakud.

Vl 2011 ühtištadihe lidnad da Lis'van rajonad lidnümbrikho.

Lis'v šingotase raudan metallurgijan tegimel (terasine vanund, terazlehtesiden polimerkrepind, metalližed astjad, gaz- i elektrokeitimed[1]), elektrižen mašiništon sauvomižen edheotandoil (turbinad, elektrolikutimed süvüdele, vedandelektrolikutimed raudteiden täht), mugažo raudbetonantegim i čulkoiden da sor'mikoiden fabrik[2] (noskad) ratas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Lis'v-jogen randoil alangištos (Kam-jogen hurapol'ne bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühtennimine Lis'v-raudtestancii seižub «Perm'Alatagil»-jonol. Matkad Permin röunhasai om 86 km päivlaskmha orhal vai 155 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čusovoi 22 km pohjoižhe orhal vai avtol.

Kaik 59 küläd da žilod mülüdas lidnümbrikho Lis'van ližaks.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 65 918 ristitud, vn 2021 — 53 855 ristitud. Vl 2009 ristitišt rajonanke (nüg. lidnümbrik) oli 82 303 ristitud, vl 2021 — 62 622 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 79 tuh. eläjid vl 1967 i 78 200 eläjad vl 1992.

Kaik nell' pühäpertid om avaitud lidnas: ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[3] i vanhuskolaižiden jumalanpert', islaman mečet'.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, ühthižen opendusen 19 školad, sportškol, noriden tehnikanradajiden stancii, noriden naturalistoiden stancii. Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Lis'van politehnine kolledž[4], Uralan medicinižen kolledžan (Gubah, om sätud vl 2019) Lis'van filial[5], Permin politehnižen universitetan ühthižtehnine fakul'tet.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Lis'van ühthine nägu vn 2008 heinkus

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Lis'van koditehnikan tegimen sait (lzbt.ru). (ven.)
  2. Lis'van čulkoiden da sor'mikoiden fabrikan sait (лчпф.рф). (ven.)
  3. Lis'van pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  4. Lis'van politehnižen kolledžan sait (lpk.lysva.ru). (ven.)
  5. Andmused Lis'van filialas Uralan medkolledžan chusmed.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Permin randan lidnad
Aleksandrovsk | Berezniki | Čaikovskii | Čerdin' | Černušk | Čormoz | Čusovoi | Dobränk | Gornozavodsk | Gremäčinsk | Gubah | Kizel | Krasnokamsk | Krasnovišersk | Kudimkar | Kungur | Lis'v | Nitv | Očor | Ohansk | Os | Perm' | Solikamsk | Usol'je | Vereščagino