Mine sisu juurde

Berezniki

Vikipedii-späi
Berezniki
Березники
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 137,097 ristitud
Pind 66 km²
Berezniki Березники
Pämez' Konstantin Svetlakov
(kül'mku 2020—)
Telefonkod +7−3424-xxx-xxx
Avtokod 59, 81, 159
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Lidnan trolleibusmaršrutoiden kart (2022)

Berezniki (ven.: Березники́ «koivištod», perm. komi: Кыдззакар) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan pohjoižes. Se om randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1572 tora oli enččel sarel sijaližiden heimoiden i venälaižiden sirdanikoiden keskes. Läz 1700. vot Kaman joksmuz vajehtihe, sar' kändihe Bereznik-sarikol.

Ezmäižed venäkel'žed eländpunktad mainitadas Kaisarovan aigkirjas vl 1623 i oliba vspäi 1570, saihe keitandsolad niiden ümbrištos: Abramovo, Burundukov počinok (Sömino), Lönv, Berezniki, Usol'je, Veretje, vspäi 1670 — Dedühin-mägilidn. Nügüd'aigaine eländpunkt zavodihe vl 1883 ezmäižen Venäman sodantegimen radnikžiloks.

Vl 1932 ühtenzoittihe ümbrišton radnikžiloid i külid lidnha da nimitihe Berezniki-radnikžilon mödhe, nece om eländpunktan alusenpanendan oficialine voz'. Vspäi 1940 Usol'je-lidn om erigoittud Bereznikišpäi, vozil 1949−1954 Usol'je oli upotadud paloin sauvomha Kaman GES:ad, eläjiden tobj pala oli sirtud.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Kaman vezivaradimen hural randal, 130 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Permihesai om 180 km suvhe avtotedme, 208 km vetme vai 278 km raudtedme (Čusovoi-lidnan kal't). Lähembaižed lidnad oma Usol'je 1 km päivlaskmha Kaman vastrandal, Solikamsk pohjoižhe (20 km röunhasai) i Aleksandrovsk 65 km suvipäivnouzmha avtotedme. Karstnägused harakterizuidas Bereznikid solan samižen tagut.

Berezniki om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind om 431,1 km², se om ümbärtud Usol'jen rajonan territorijal. Sadas lidnümbrikos kaliisolid, kivivoid, silikatišt letet.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 156 466 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 201 213 eläjad vl 1989.

Ortodoksižen hristanuskondan kümne pühäpertid[1] oma olmas lidnas: kuz' jumalanpertid (üks' om sauptud gruntan uhkundan tagut) i nell' časounäd. Islaman pämečetin ezmäine pala radab vn 2020 kül'mkuspäi.

Edeline lidnan pämez' om Sergei Djakov (2010 — kül'mku 2020).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtotesild ühtenzoitab lidnad Usol'je-lidnanke vspäi 1981. Vozil 1879−2014 Berezniki-raudtestancii oli olmas, sauptihe gruntan uhkundan tagut.

Tatanmaine civiline Berezniki-lendimport sijadase 16 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, vspäi 2001 vaiše specialine aviacii kävutab sidä.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Bereznikin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Permin randan lidnad
Aleksandrovsk | Berezniki | Čaikovskii | Čerdin' | Černušk | Čormoz | Čusovoi | Dobränk | Gornozavodsk | Gremäčinsk | Gubah | Kizel | Krasnokamsk | Krasnovišersk | Kudimkar | Kungur | Lis'v | Nitv | Očor | Ohansk | Os | Perm' | Solikamsk | Usol'je | Vereščagino