Berezniki

Berezniki
Березники
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	137,097 ristitud
Pind	66 km²
Pämez'	Konstantin Svetlakov; (kül'mku 2020—)
Telefonkod	+7−3424-xxx-xxx
Avtokod	59, 81, 159
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Berezniki (ven.: Березники́ «koivištod», perm. komi: Кыдззакар) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan pohjoižes. Se om randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii

Vl 1572 tora oli enččel sarel sijaližiden heimoiden i venälaižiden sirdanikoiden keskes. Läz 1700. vot Kaman joksmuz vajehtihe, sar' kändihe Bereznik-sarikol.

Ezmäižed venäkel'žed eländpunktad mainitadas Kaisarovan aigkirjas vl 1623 i oliba vspäi 1570, saihe keitandsolad niiden ümbrištos: Abramovo, Burundukov počinok (Sömino), Lönv, Berezniki, Usol'je, Veretje, vspäi 1670 — Dedühin-mägilidn. Nügüd'aigaine eländpunkt zavodihe vl 1883 ezmäižen Venäman sodantegimen radnikžiloks.

Vl 1932 ühtenzoittihe ümbrišton radnikžiloid i külid lidnha da nimitihe Berezniki-radnikžilon mödhe, nece om eländpunktan alusenpanendan oficialine voz'. Vspäi 1940 Usol'je-lidn om erigoittud Bereznikišpäi, vozil 1949−1954 Usol'je oli upotadud paloin sauvomha Kaman GES:ad, eläjiden tobj pala oli sirtud.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kaman vezivaradimen hural randal, 130 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Permihesai om 180 km suvhe avtotedme, 208 km vetme vai 278 km raudtedme (Čusovoi-lidnan kal't). Lähembaižed lidnad oma Usol'je 1 km päivlaskmha Kaman vastrandal, Solikamsk pohjoižhe (20 km röunhasai) i Aleksandrovsk 65 km suvipäivnouzmha avtotedme. Karstnägused harakterizuidas Bereznikid solan samižen tagut.

Berezniki om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind om 431,1 km², se om ümbärtud Usol'jen rajonan territorijal. Sadas lidnümbrikos kaliisolid, kivivoid, silikatišt letet.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 156 466 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 201 213 eläjad vl 1989.

Ortodoksižen hristanuskondan kümne pühäpertid^[1] oma olmas lidnas: kuz' jumalanpertid (üks' om sauptud gruntan uhkundan tagut) i nell' časounäd. Islaman pämečetin ezmäine pala radab vn 2020 kül'mkuspäi.

Edeline lidnan pämez' om Sergei Djakov (2010 — kül'mku 2020).

Transport

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtotesild ühtenzoitab lidnad Usol'je-lidnanke vspäi 1981. Vozil 1879−2014 Berezniki-raudtestancii oli olmas, sauptihe gruntan uhkundan tagut.

Tatanmaine civiline Berezniki-lendimport sijadase 16 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, vspäi 2001 vaiše specialine aviacii kävutab sidä.

Galerei

Lidnan administracijan sauvuz (2010)
Ioann-endustajan pän čapandan jumalanpert' (1757, om sauptud vl 2013 gruntan uhkundan tagut), vn 2015 nägu
«Uralkalii»-edheotandan kontor vl 2010
Tegimištzon i pühäpert' vl 2007
Galurgijan tedoinstitut (2013) i gruntan vitk uhkund
Kul'turkeskuz Leninan nimed (2012)
Keskuzline universaline lauk (2012)
Gruntan uhkund vagzalanno (2012)
Päraudtestancijan sauvuz vl 2011

Homaičendad

↑ Bereznikin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused

Berezniki Vikiaitas

	Permin randan lidnad
	Aleksandrovsk \| Berezniki \| Čaikovskii \| Čerdin' \| Černušk \| Čormoz \| Čusovoi \| Dobränk \| Gornozavodsk \| Gremäčinsk \| Gubah \| Kizel \| Krasnokamsk \| Krasnovišersk \| Kudimkar \| Kungur \| Lis'v \| Nitv \| Očor \| Ohansk \| Os \| Perm' \| Solikamsk \| Usol'je \| Vereščagino

[1] Bereznikin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[1]