Berezniki

Berezniki
Березники
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	137,097 ristitud
Pind	66 km²
Pämez'	Konstantin Svetlakov; (kül'mku 2020—)
Telefonkod	+7−3424-xxx-xxx
Avtokod	59, 81, 159
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Berezniki (ven.: Березники́ «koivištod», perm. komi: Кыдззакар) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan pohjoižes. Se om randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1572 tora oli enččel sarel sijaližiden heimoiden i venälaižiden sirdanikoiden keskes. Läz 1700. vot Kaman joksmuz vajehtihe, sar' kändihe Bereznik-sarikol.

Ezmäižed venäkel'žed eländpunktad mainitadas Kaisarovan aigkirjas vl 1623 i oliba vspäi 1570, saihe keitandsolad niiden ümbrištos: Abramovo, Burundukov počinok (Sömino), Lönv, Berezniki, Usol'je, Veretje, vspäi 1670 — Dedühin-mägilidn. Nügüd'aigaine eländpunkt zavodihe vl 1883 ezmäižen Venäman sodantegimen radnikžiloks.

Vl 1932 ühtenzoittihe ümbrišton radnikžiloid i külid lidnha da nimitihe Berezniki-radnikžilon mödhe, nece om eländpunktan alusenpanendan oficialine voz'. Vspäi 1940 Usol'je-lidn om erigoittud Bereznikišpäi, vozil 1949−1954 Usol'je oli upotadud paloin sauvomha Kaman GES:ad, eläjiden tobj pala oli sirtud.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Kaman vezivaradimen hural randal, 130 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Permihesai om 180 km suvhe avtotedme, 208 km vetme vai 278 km raudtedme (Čusovoi-lidnan kal't). Lähembaižed lidnad oma Usol'je 1 km päivlaskmha Kaman vastrandal, Solikamsk pohjoižhe (20 km röunhasai) i Aleksandrovsk 65 km suvipäivnouzmha avtotedme. Karstnägused harakterizuidas Bereznikid solan samižen tagut.

Berezniki om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind om 431,1 km², se om ümbärtud Usol'jen rajonan territorijal. Sadas lidnümbrikos kaliisolid, kivivoid, silikatišt letet.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 156 466 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 201 213 eläjad vl 1989.

Ortodoksižen hristanuskondan kümne pühäpertid^[1] oma olmas lidnas: kuz' jumalanpertid (üks' om sauptud gruntan uhkundan tagut) i nell' časounäd. Islaman pämečetin ezmäine pala radab vn 2020 kül'mkuspäi.

Edeline lidnan pämez' om Sergei Djakov (2010 — kül'mku 2020).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtotesild ühtenzoitab lidnad Usol'je-lidnanke vspäi 1981. Vozil 1879−2014 Berezniki-raudtestancii oli olmas, sauptihe gruntan uhkundan tagut.

Tatanmaine civiline Berezniki-lendimport sijadase 16 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, vspäi 2001 vaiše specialine aviacii kävutab sidä.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan administracijan sauvuz (2010)
Ioann-endustajan pän čapandan jumalanpert' (1757, om sauptud vl 2013 gruntan uhkundan tagut), vn 2015 nägu
«Uralkalii»-edheotandan kontor vl 2010
Tegimištzon i pühäpert' vl 2007
Galurgijan tedoinstitut (2013) i gruntan vitk uhkund
Kul'turkeskuz Leninan nimed (2012)
Keskuzline universaline lauk (2012)
Gruntan uhkund vagzalanno (2012)
Päraudtestancijan sauvuz vl 2011

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

↑ Bereznikin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]

Berezniki Vikiaitas

	Permin randan lidnad
	Aleksandrovsk \| Berezniki \| Čaikovskii \| Čerdin' \| Černušk \| Čormoz \| Čusovoi \| Dobränk \| Gornozavodsk \| Gremäčinsk \| Gubah \| Kizel \| Krasnokamsk \| Krasnovišersk \| Kudimkar \| Kungur \| Lis'v \| Nitv \| Očor \| Ohansk \| Os \| Perm' \| Solikamsk \| Usol'je \| Vereščagino

[1] Bereznikin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[1]