So

Vikipedii
(Oigetud lehtpolelpäi Sod)
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'
So Valdai-ülüdes läz Seliger-järved

So om kuivman (vai landšaftan) taho ülänepsudenke, lujetud muiktusenmäranke da madalanke manvägenke. Son pindal om seižujad vai joksijad gruntvet, no kaikenaigašt veden šoidud pindal ei ole.

Soiš ei kadonu lophusai organine pindšoid om olmas, kudamb kändase turbhaks aigan jokstes. Son turbhan šoid om enamba mi 30 sm sankte. Ku penemb sidä, ka se om sodunu ma[1]. Mülütadas soid gidrosferha.

Soiden toižendoiden vepsän nimed[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Kuhrikišt — notked taho haudoiden äjudenke.
  • Nova, poze, vajutezso — läbipäzmatoi so.
  • Rozmik, rozmegišt — so rozmevedenke.
  • Rämik, rämegišt — sonvuitte taho.
  • Samalso.
  • Sohring — sodunu tahond.
  • Somändik — so pedajidenke.
  • Südäiso — so kor'bes.
  • Šaim, sošähm, sosähming — mectunu henošti so.
  • Tohloiso — tazo so.
  • Turbazso.

Soho sidotud vepsän tärtused[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Gar', kend, kendäk — son röun.
  • Hihnaine, sokeskuz — kaglaz soiden keskes.
  • Kuhr — pen' haud sos, mecas.
  • Sil'mlähte — vezikeskust sos.
  • Solätik — mectunu pedajil soröun.
  • Südäikangaz — kangaz son keskes.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Somarjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kacu mugažo[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. ↑ Блинова К.Ф. и др. Ботанико-фармакогностический словарь: Справ. пособие. Под ред. К.Ф. Блиновой, Г.П. Яковлева. — М.: Высш.шк., 1990. — Lp. 33. ISBN 5-06-000085-0. (ven.)
So Vikiaitas
Purde - "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=So&oldid=141896"