Garbol
| Garbol | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Järgeline garbol (Vaccinium oxycoccos) ploduidenke sol, Sphagnum rubellum-samlol. Mogilövan agj, Vaugedvenäma | ||||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
| Vaccinium subgen. Oxycóccus (Hill) A.Gray, 1848 | ||||||||||||||
| Areal | ||||||||||||||
 | ||||||||||||||
| — järgeline garbol (oxycoccos) — henploduine garbol (microcarpum) — sur'ploduine garbol (macrocarpon) | ||||||||||||||
|
Garbol vai Garič (latin.: Oxycoccus) om Kanabränvuiččed-sugukundan takson. Se ühtenzoitab märitud igähižvihandoid ujelijoid penzhaižid, kudambid kazdas Pohjoižen mapoliškon soidme. Kaik garblon erikoiden marjad oma södabad.
Oxycoccus-taksonad el'getas erazvuiččikš purtkidme:
- kuti erine Oxycoccus-heim (Hill, 1756) (mugoine kaceg om levitadud kodimaižiš purtkiš nügüd'-ki[1]);
- kuti Vaccinium-heimon alaheim — Vaccinium subgen. Oxycoccus (Hill) A. Gray (1848)[2];
- i mugažo kut necen-žo heimon sekcii — Vaccinium sect. Oxycoccus (Hill) W.D.J. Koch (1837).
Garbloho sidotud vepsän tärtused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Garbolnik — garblon poimii ristit.
Etimologii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Latinine oxycoccos-sana om saudud grekižes ὀξύς («muiged») da grek.: κόκκος («marj») sanoišpäi, ploduiden magun mödhe. Nenid sanoid ei sa segoitada: «oxycoccos» — Vaccinium oxycoccos-heimon ümbrikirjutai adjektiv erikoiden täht, i «Oxycoccus» om alaheimon da sekcijan nimituz.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Kaik garblon erikod oma ujelijad igähižvihandad penzhaižed, niil novelad nitinvuiččed jurdujad varded oma 15..30 sm pitte[3].
Jurišt om värtmenvuitte. Sen' eläb garblon juril, senen nitid ühtenzoittas juren stajidenke tihedašti da sädas mikorizad. Senen-žo nitid ottas mahusespäi mineraližid segoitesid da oigetas niid jurihe.
Lehtesed sijadasoiš järgendusen mödhe, ned oma 3..15 mm pitte, üks'..kuz' millimetrad levette[1], munanvuiččed vai pit'kačud lühüdanke vardenke. Lehtesen plat om muzavihandan mujun ülähänpäi da tuhkhahkan (vauktan) mujun alahanpäi, se om jänu tal'veks kazmuz. Vaha om lehtesen alahal, se telustab vedele valada lehtest.
Änikod oma purpuran polhe vai ruskedvauvhad, oiktanke formanke, kehnanaluiženke alahaks, išttas änikjaugal. Nece änikjaug voib olda pit'kaks (järgeližel garblol — vidhe santimetrhasai[1]). Mallüdes om nell' palad. Vencut om nell'palaine süväs, no änikod oleldas videnke-ki lehtesenke[4]; äniklehtesiden agjad käroudud irdpolele. Änikos om kahesa pölükäd. Petkloine om üks'jäine. Kandoine om alahaine. Garbol änikoičeb semendkul-kezakul Venäman evropižen palan arvoimižiš. Üks' järgeližen garblon änik eläb 18 päiväd.
Plod om šurunvuitte, ellipsanvuitte vai munanvuitte marj rustan mujun. Sügüz'kul garblon marjad oleskeldas küpsnuzikš. Sol kazvanuden marjan suruz om 16 millimetrhasai. Ornitohorii harakterizuib garblon äikerdoičendad: lindud södas ploduid da vedadas niiden semnid pit'kali. Kaikuččes vodes üks' kazmuz sündub severz'-se sadad marjoid[5].
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Garblon erikod kazdas Pohjoižen mapoliškon venol vönel da sen pohjoižemb, mougotil kontinentil. Londuses kaik garblod kazdas närakoid tahoidme: soil, kavag'mecoiš, mugažo sodunuzid järvenrandoidme[1].
Marjoiden himine mülünd
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Garblon ploduiš om äi C-vitaminad apel'siniden, limonoiden, greipfrutoiden da sadmanzikaižen kartte. Vitaminoiden mülünd[6] (mkg/100 g): A — 3, B1 — 12, B2 — 20, B3 — 101, B6 — 57, B9 — 1, C — 13300, E — 1200, K — 5. Garbol om K1-vitaminan (fillohinonan) arvokaz purde, ani kuti linmaine kapust da manzikaine. Ploduiš om toižid vitaminoid: B5, PP.
Muiktusiden keskes limonmuiktuz enambištub marjoiš, mugažo oma jablok-, benzoine da toižed muiktused.
Sahariden keskes om äi glükozad da fruktozad, no saharozad ei ole äi. Polisaharidoiden keskes om äi pektinoid, niil om sur' praktine znamoičend.
Ploduiš om äi toižid tarbhaižid substancijoid ristitun täht: betain da bioflavonoidad (antocianad, leikoantocianad, katehinad, flavonolad, fenolmuiktused). Mikroelementoiden mülünd[6] (mg/100 g): kal'cii — 8; raud — 0,25; magnii — 6; fosfor — 13; kalii — 85; natrii — 2; cink — 0,1; marganc — 0,36; vas'k — 0,06; selen — 0,0001; lütein + zeaksantin — 0,091.
Energetine arvuz/100 g — 46 kkal (192 kDž)[6]. Vezi — 87 g, vauktušed — 0,39 g, razvad — 0,13 g, hil'vezikod — 12,2 g.
Kazvatuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Garbol lujas navedib päivänvauktad i sille ei tari hüväd minerališt sötmišt[5].
Järedploduine vai amerikaine garbol (latin.: Vaccinium macrocarpon) kazvatase luhtpöudoil. Necen garblon kaikiš suremb kazvatai om AÜV, mugažo garblon pöudod oma Kanadas, Vaugedvenämas, Skandinavijan maiš. Il'mkamerad ploduiš om garblon eriližuz, se laskeb marjoile ujuda veden pindal i kebnendab marjoiden poimind mašinoil. Pöudho ehtnüziden marjoidenke valadas vet, sid' specialižed kombainad lödas veden, sen aigan küpsad marjad joudutase da ujuškatas. Ajadas kaikid marjoid pöudon röunale ühthe sijha, amuntas puhtast da sel'ktad garblod möhembaižeks ümbriradmižeks[7].
Kävutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Sömhä
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Garblon marjad kävutadas sömtegimištos, ližatas niiden südäimid likörihe. Garblospäi voib vaumitada nenid produktoid: garbolvezi, puzertud südäivezi saharanke, vas, ekstrakt, tisel'. Valatadas garblon lehtesid čajuks.
Marjad kaitas veresil läz üht vot, nece om toine garblon eriližuz. Sen täht pidab kaita marjoid puižiš bučiš puhthanke vedenke[8].
Zelläks
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Garblon marjoiš om äi vitaminoid, ka kävutadas niid cingad vaste, avitaminoziden aigan. Mugažo marjad abutadas kül'mehtuzläžundoiden aigan, revmatizmad da anginad vaste[5].
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Järgeline garbol änikoil, Švabijan Al'b-mägimassiv, Germanii -
Garbol umbikoil da marjan südäin -
Garblon plodud 16,2 mm diametral, Karjal -
Kahmal garbloid -
Pirg garblonke da mustikaiženke -
Vauvaz garbolvin
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Иллюстрированный определитель растений Ленинградской области (Leningradan agjan kazmusiden kuvatadud märhapanii kirj) /Под ред. А.Л. Буданцева и Г.П. Яковлева. — М.: Товарищество научных изданий КМК, 2006. — Lpp. 178, 180-181. ISBN 5-87317-260-9. (ven.)
- ↑ Thomas Gaskell Tutin, V.H. Heywood, N.A. Burges, D.H. Valentine, Stuart Max Walters, D.A. Webb. Flora Europaea (Evropan flor). Cambridge University Press, 1972. — 3nz' tom. — Lp. 399. ISBN 978-0-521-08489-5. (angl.)
- ↑ Клюква (Garbol) //Махлаюк В.П. Лекарственные растения в народной медицине. Буква К. (Zell'kazmused rahvahanmedicinas. K-kirjam) — Саратов: Приволж. кн. изд-во, 1993. ISBN 5-7633-0743-7. (ven.)
- ↑ Клюква (Garbol) //Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона (Brokgauzan i Efronan enciklopedine vajehnik): 86 tomad (82 t. i nell' ližadust). — Piter, 1890−1907. (ven.)
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Шипунов А.Б. Клюква (Garbol) //Биология: Школьная энциклопедия (Biologii: enciklopedii školan täht) /Отв. Белякова Г. и др. — М.: БРЭ, 2004. ISBN 5-85270-213-7. (ven.)
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Nutrient data for 09078, Cranberries, raw (Mülündan andmused garblon täht). //National Nutrient Database for Standard Reference (ndb.nal.usda.gov). Beltsville Human Nutrition Research Center of the Agricultural Research Service. (angl.)
- ↑ Черкасов А.Ф. Основы технологии и агротехники плантационного возделывания клюквы (Garblon kazvatusen plantacijoil tehnologijan da agrotehnikan alused) chem.kstu.ru-saital. (ven.)
- ↑ Станислав Гетман. Полезные свойства клюквы (Garblon ližakahad ičendad). — Stgetman.narod.ru. (ven.)