Garbol

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Garbol
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused
Klass: Kaksidülehtesižed
Kund: Kanabr'änikoižed (Ericales)
Sugukund: Kanabranvuiččed (Ericaceae)
Sugu: Vaccinium
Alasugu: Garbol
Latinankel'ne nimi
Vaccinium subgen. Oxycoccus
Areal
Image

Wikispecies-logo.svg
Sistematik
Vikierikoiš

Commons-logo.svg
Kuvad
Vikiaitas

ITIS 505635
NCBI 13749

Garbol vai Garič (latin. Oxycóccus) om Kanabränvuiččed-sugukundan takson. Se ühtenzoitab märitud igähižvihandoid ujelijoid penzhaižid, kudambid kazdas Pohjoižen mapoliškon soidme. Kaik garblon erikoiden marjad oma södabad.

Oxycoccus-taksonad el'getas erazvuiččikš purtkidme:

  • kuti erine Oxycoccus-sugu (Hill, 1756) (mugoine kaceg om levitadud kodimaižiš purtkiš nügüd'-ki[1]);
  • kuti Vaccinium-sugun alasuguVaccinium subgen. Oxycoccus (Hill) A. Gray (1848)[2];
  • a mugažo kut necen-žo sugun sekciiVaccinium sect. Oxycoccus (Hill) W.D.J. Koch (1837).

Garbloho sidotud vepsän tärtused[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Garbolnik — garblon poimii ristit.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Latinine oxycoccos-sana om saudud grekižes ὀξύς («muiged») da grek. κόκκος («marj») sanoišpäi, ploduiden magun mödhe. Nenid sanoid ei sa segoitada: «oxycoccos» — Vaccinium oxycoccos-sugun ümbrikirjutai adjektiv erikoiden täht, a «Oxycoccus» om alasugun da sekcijan nimituz.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Garblon ümbrikirjutand.

Kaik garblon erikod oma ujelijad igähižvihandad penzhaižed, niil novelad nitinvuiččed jurdujad varded oma 15-30 sm pitte[3].

Jurišt om värtmudenvuitte. Garblon juril sen' eläb, sen nitid ühtenzoittas juren stajidenke tihedašti da sädas mikorizad. Senen nitid ottas mahusespäi mineraližid segoitesid da oigetas niid jurihe.

Lehtesed sijadase järgendusen mödhe, ned oma 3-15 mm pitte, 1-6 mm levette[1], munanvuiččed vai pit'kačud lühüdan vardenke. Lehtesen plat om muzavihandan mujun ülähänpäi da tuhkhahkan (vauktan) mujun alahanpäi, se om jänu tal'veks kazmuz. Vaha om lehtesen alahal, se telustab vedele valada lehtest.

Änikod oma purpuran polhe vai ruskedvauvhad, oiktan formanke, kehnanaluiženke alahaks, išttas änikjaugal. Nece änikjaug voib olda pit'kaks (järgeližel garblol — 5 santimetrhasai[1]). Paloid mallüdes om nell'. Vencut om nell'palaine süväs, no änikod oleldas viden-ki lehtesenke[4]; äniklehtesiden agjad käroudud irdpolele. Änikos om kahesa pölükäd. Petkloine om üks'jäine. Kandoine om alahaine. Venäman evropižen palan arvoimižiš garbol änikoičeb semendkul-kezakul. Üks' järgeližen garblon änik eläb 18 päiväd.

Plod om šurunvuitte, ellipsanvuitte vai munanvuitte marj rustan mujun. Sügüz'kul garblon marjad oleskeldas küpsnuzikš. Sol kazvanuden marjan suruz om 16 millimetrhasai. Ornitohorii harakterizuib garblon äikerdoičendad: lindud södas ploduid da vedadas niiden semnid pit'kali. Kaikuččes vodes üks' kazmuz sündub severz' sadad marjad[5].

Leviganduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Garblon erikod kazdas Pohjoižen mapoliškon venol vönel da sen pohjoižemb, mougotil kontinentil. Londuses kaik garblod kazdas närakoid tahoidme: soil, kavag'mecoiš, mugažo sodunuzid järvenrandoidme[1].

Marjoiden himine mülünd[redaktiruida | redaktiruida purde]

Garblon ploduiš om äi C-vitaminad apel'siniden, limonoiden, greipfrutoiden da sadmanzikaižen kartte. Vitaminoiden mülünd[6] (mkg/100 g): A — 3, B1 — 12, B2 — 20, B3 — 101, B6 — 57, B9 — 1, C — 13300, E — 1200, K — 5. Garbol om K1-vitaminan (fillohinonan) arvokaz purde, ani kuti linmaine kapust da manzikaine. Ploduiš om toižid vitaminoid: B5, PP.

Muiktusiden keskes limonmuiktuz enambištub marjoiš, mugažo oma jablok-, benzoine da toižed muiktused.

Sahariden keskes om äi glükozad da fruktozad, a saharozad eile äi. Polisaharidoiden keskes om äi pektinoid, niil om sur' praktine znamoičend.

Ploduiš om äi toižid tarbhaižid substancijoid ristitun täht: betain da bioflavonoidad (antocianad, leikoantocianad, katehinad, flavonolad, fenolmuiktused). Mikroelementoiden mülünd[6] (mg/100 g): kal'cii — 8; raud — 0,25; magnii — 6; fosfor — 13; kalii — 85; natrii — 2; cink — 0,1; marganc — 0,36; vas'k — 0,06; selen — 0,0001; lütein + zeaksantin — 0,091.

Energetine arvuz/100 g — 46 kkal (192 kDž)[6]. Vezi — 87 g, vauktušed — 0,39 g, razvad — 0,13 g, hil'vezikod — 12,2 g.

Kazvatuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Garbol lujas navedib päivänvauktad i sille ei tari hüväd minerališt sötmišt[5].

Järedploduine vai amerikaine garbol (latin. Vaccinium macrocarpon) kazvatase luhtpöudoil. Necen garblon kaikiš suremb kazvatai om AÜV, mugažo garblon pöudod oma Kanadas, Vaugedvenämas, Skandinavijan maiš. Il'mkamerad ploduiš om garblon eriližuz, se laskeb marjoile ujuda veden pindal i kebnendab marjoiden poimind mašinoil. Pöudho ehtnüziden marjoidenke valadas vet, sid' specialižed kombainad lödas veden, sen aigan küpsad marjad joudutase da ujuškatas. Ajadas kaikid marjoid pöudon röunale ühthe sijha, amuntas puhtast da sel'ktad garblod möhembaižeks ümbriradmižeks[7].

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sömhä[redaktiruida | redaktiruida purde]

Garblon marjad kävutadas sömtegimištos, niiden südäimid ližatas likörihe. Garblospäi voib vaumitada nenid produktoid: garbolvezi, puzertud südäivezi saharanke, vas, ekstrakt, tisel'. Garblon lehtesid valatadas čajuks.

Marjad kaitas veresil vodes ümbri, nece om toine garblon eriližuz. Sen täht pidab kaita marjoid puižiš bučiš puhthan vedenke[8].

Zelläks[redaktiruida | redaktiruida purde]

Garblon marjoiš om äi vitaminoid, ka kävutadas niid cingad vaste, avitaminoziden aigan. Mugažo marjad abutadas kül'mehtuzläžundoiden aigan, revmatizmad da anginad vaste[5].

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Иллюстрированный определитель растений Ленинградской области /Под ред. А.Л. Буданцева и Г.П. Яковлева. — М.: Товарищество научных изданий КМК, 2006. — Lpp. 178, 180-181. ISBN 5-87317-260-9. (ven.)
  2. Thomas Gaskell Tutin, V.H. Heywood, N.A. Burges, D.H. Valentine, Stuart Max Walters, D.A. Webb. Flora Europaea. Cambridge University Press, 1972. — 3nz' tom. — Lp. 399. ISBN 978-0-521-08489-5. (angl.)
  3. Клюква //Махлаюк В.П. Лекарственные растения в народной медицине. Буква К. — Саратов: Приволж. кн. изд-во, 1993. ISBN 5-7633-0743-7. (ven.)
  4. Клюква //Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона: В 86 томах (82 т. и 4 доп.). — СПб., 1890-1907. (ven.)
  5. 5,0 5,1 5,2 Шипунов А.Б. Клюква //Биология: Школьная энциклопедия /Отв. Белякова Г. и др. — М.: БРЭ, 2004. ISBN 5-85270-213-7. (ven.)
  6. 6,0 6,1 6,2 Nutrient data for 09078, Cranberries, raw. //National Nutrient Database for Standard Reference. Beltsville Human Nutrition Research Center of the Agricultural Research Service. (angl.)
  7. Черкасов А.Ф. Основы технологии и агротехники плантационного возделывания клюквы. (ven.)
  8. Станислав Гетман. Полезные свойства клюквы. — Stgetman.narod.ru. (ven.)