So

Vikipedii-späi
So Valdai-ülüdes läz Seliger-järved

So om kuivman (vai landšaftan) taho ülänepsudenke, lujetud muiktusenmäranke da madalanke manvägenke. Son pindal om seižujad vai joksijad gruntvet, no kaikenaigašt veden šoidud pindal ei ole.

Soiš ei kadonu lophusai organine pindšoid om olmas, kudamb kändase turbhaks aigan jokstes. Son turbhan šoid om enamba mi 30 sm sankte. Ku penemb sidä, ka se om sodunu ma[1]. Mülütadas soid gidrosferha.

Soiden toižendoiden vepsän nimed[vajehta | vajehtada lähte]

  • Kuhrikišt — notked taho haudoiden äjudenke.
  • Nova, poze, vajutezso — läbipäzmatoi so.
  • Rozmik, rozmegišt — so rozmevedenke.
  • Rämik, rämegišt — sonvuitte taho.
  • Samalso.
  • Sohring — sodunu tahond.
  • Somändik — so pedajidenke.
  • Südäiso — so kor'bes.
  • Šaim, sošähm, sosähming — mectunu henošti so.
  • Tohloiso — tazo so.
  • Turbazso.

Soho sidotud vepsän tärtused[vajehta | vajehtada lähte]

  • Gar', kend, kendäk — son röun.
  • Hihnaine, sokeskuz — kaglaz soiden keskes.
  • Kuhr — pen' haud sos, mecas.
  • Sil'mlähte — vezikeskust sos.
  • Solätik — mectunu pedajil soröun.
  • Südäikangazkangaz son keskes.

Galerei[vajehta | vajehtada lähte]

Somarjad[vajehta | vajehtada lähte]

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada lähte]

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. Блинова К.Ф. и др. Ботанико-фармакогностический словарь: Справ. пособие. Под ред. К.Ф. Блиновой, Г.П. Яковлева. — М.: Высш.шк., 1990. — Lp. 33. ISBN 5-06-000085-0. (ven.)