Korteh

Vikipedii-späi
Korteh
Korteh
Korteh
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Sänijaugaižed (Polypodiophyta)
Klass: Kortehed (Equisetopsida)
Kund: Kortehed (Equisetales)
Sugukund: Kortehed (Equisetaceae)
Heim: Kortehed (Equisetum)
Erik: Korteh
Latinankel'ne nimi
Equisétum palústre L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 17153
NCBI 113538

Korteh vai Kortehein (latin.: Equisetum palustre), mugažo Hozj paginoiš, om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden erik Kortehiden sugukundaspäi.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Kazmusen erik putub vastha Evrazijan äjiš regioniš i Pohjoižamerikas.

Korteh om levitadud soil veden sandanke gruntaspäi vaiše, luhtoil, vezištoiden randoil. Putub pöudoil harvaks rujoheinäks.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kazmuz om 10..40 sm kortte. Mustad jured kazdas muguloihuzidenke tobjimalaz. Seikh om 1,5..4 mm sankte, lühüdad barbad kazdas härkmen kartte. Idäčpeza om 10..20 mm pitte, kändase vihandaks vezaks.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Rahvahanmedicinas kortehen üläpala kävutase diuretižeks i gel'mintanvastaižeks abutuseks.

Korteh om morii kazmuz järedan sar'vikahan kabjživatišton, heboiden i sigoiden täht. Kazmusen morindan mär oleleb erazvuitte mahushe kacten (nepsoil i vägetomil mahusil kortehes om enamba alkaloidoid) i voz'aigoidme (morim läz kadob möhäkezal). Kazvab tihedašti harvoin lujas, ka ei ole kävutandad maižanduses necen-ki sün mödhe. Pohjoižpedr i evropine hirv' södas korteheinäd, no sen üläsönd vedab živatoid läžundoidennoks.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]