Mine sisu juurde

Korteh

Vikipedii-späi
Korteh
Korteh
Korteh
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Sänijaugaižed (Polypodiophyta)
Klass: Kortehed (Equisetopsida)
Kund: Kortehed (Equisetales)
Sugukund: Kortehed (Equisetaceae)
Heim: Kortehed (Equisetum)
Erik: Korteh
Latinankel'ne nimi
Equisétum palústre L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 17153
NCBI 113538

Korteh vai Kortehein (latin.: Equisetum palustre), mugažo Hozj paginoiš, om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden erik Kortehiden sugukundaspäi.

Kazmusen erik putub vastha Evrazijan äjiš regioniš i Pohjoižamerikas.

Korteh om levitadud soil veden sandanke gruntaspäi vaiše, luhtoil, vezištoiden randoil. Putub pöudoil harvaks rujoheinäks.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Kazmuz om 10..40 sm kortte. Mustad jured kazdas muguloihuzidenke tobjimalaz. Seikh om 1,5..4 mm sankte, lühüdad barbad kazdas härkmen kartte. Idäčpeza om 10..20 mm pitte, kändase vihandaks vezaks.

Rahvahanmedicinas kortehen üläpala kävutase diuretižeks i gel'mintanvastaižeks abutuseks.

Korteh om morii kazmuz järedan sar'vikahan kabjživatišton, heboiden i sigoiden täht. Kazmusen morindan mär oleleb erazvuitte mahushe kacten (nepsoil i vägetomil mahusil kortehes om enamba alkaloidoid) i voz'aigoidme (morim läz kadob möhäkezal). Kazvab tihedašti harvoin lujas, ka ei ole kävutandad maižanduses necen-ki sün mödhe. Pohjoižpedr i evropine hirv' södas korteheinäd, no sen üläsönd vedab živatoid läžundoidennoks.