Kungur

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kungur
Кунгур
 Lidnanznam
Kungur COA (Perm Governorate) (1783).png
 Flag
Flag of Kungur (Perm krai).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 66 157 ristitud
Pind 68,7 km²
Kungur Кунгур
Pämez' Sergei Gordejev (2 017—)
Telefonkod +7-34 271-xx-xxx
Avtokod 59, 81, 159
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Kungur (ven.: Кунгур, mugažo permin komin) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan suvipäivnouzmas. Se om Kunguran rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eziauguižešti Kungur oli saudud 17 virstad suvhe vl 1648 (nüg. Troick-külä), nimitihe Kungurk-jogen mödhe (nüg. Kungur, Irenin ližajogi). Oli muretud vl 1662 baškiralaižiden vasthalibundan aigan. Nügüdläižen eländpunktan aluz oli pandud lidnuseks vl 1663. Se sai lidnan statusad vl 1781.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Silv-jogen randoil (ven. i permin komin: Сылва, lankteb Kaman vezivaradimhe huralpäi), mugažo sen Iren'- (hura) i Šakv- (oiged) ližajogiden randoil. Seižub Uralan ezimägišton karsttahondas, mecan da stepin zonas, 120 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kungur alištub sur'vezile kevädel lumen teravan kostandan tagut. Jämägi lidnanno da jäkar sen südäimes oma valdkundaline kel'dtaho. Matkad Permihesai om 90 km lodeheze.

Kungur om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Kunguran rajonan territorii ümbärdab sidä.

Eläjad da ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 66 074 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1987 — 83 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan kuz' jumalanpertid da islaman pühäpert' oma lidnas.

Lidn om maižanduzrajonan keskuz, sadas kivivoid-ki sen ümbrištos. Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, mašiništon pästand samha kivivoid (pörkičimed), sauvondmaterialiden tehmine sijaližes gipsaspäi, mugažo järed nahktegesiden fabrik, čomamahttegesiden tegim (kividen ümbriradmine), mebel'fabrik, soitoiden fabrik (gitarad) oma olmas. Professionaližen opendusen aluzkundad: äiprofil'ne tehnikum, maižandusen kolledž, čomamahtoližtegimišton kolledž.

Kungur-raudtestancii om olmas Transsiban Perm'Jekaterinburg pidustal vspäi 1909.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Permin randan lidnad
Aleksandrovsk | Berezniki | Čaikovskii | Čerdin' | Černušk | Čormoz | Čusovoi | Dobränk | Gornozavodsk | Gremäčinsk | Gubah | Kizel | Krasnokamsk | Krasnovišersk | Kudimkar | Kungur | Lis'v | Nitv | Očor | Ohansk | Os | Perm' | Solikamsk | Usol'je | Vereščagino