Kungur

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kungur
Кунгур
 Lidnanznam
Kungur COA (1994).gif
 Flag
Flag of Kungur (Perm krai).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 64,259 ristitud
Pind 68,7 km²
Kungur Кунгур
Pämez' Vadim Lisanov
(keväz'ku 2020—,
Вадим Лысанов)
Telefonkod +7−34 271-xx-xxx
Avtokod 59, 81, 159
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Kungur (ven.: Кунгур, mugažo permin komin) om Venäman lidn Permin randan suvipäivnouzmas. Se om Kunguran lidnümbrikon administrativine keskuz (mülüb sihe vn 2020 tal'vkuspäi).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eziauguižešti Kungur oli saudud 17 virstad suvhe vl 1648 (nüg. Troick-külä), nimitihe Kungurk-jogen mödhe (nüg. Kungur, Irenin ližajogi). Oli muretud vl 1662 baškiralaižiden vasthalibundan aigan. Nügüdläižen eländpunktan aluz oli pandud lidnuseks vl 1663. Se sai lidnan statusad vl 1781. Kungur-raudtestancii om olmas Transsiban Perm'Jekaterinburg pidustal vspäi 1909. Vn 2020 tal'vkus Kunguran rajon i Kungur-lidn da lidnümbrik oma ühtištadud.

Kungur om maižanduzrajonan keskuz, sadas kivivoid-ki sen ümbrištos. Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, mašiništon pästand samha kivivoid (pörkičimed), sauvondmaterialiden tehmine sijaližes gipsaspäi, mugažo järed nahktegesiden fabrik, čomamahttegesiden tegim (kividen ümbriradmine), mebel'fabrik, soitoiden fabrik (gitarad) oma olmas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Silv-jogen randoil (ven. i permin komin: Сылва, lankteb Kaman vezivaradimhe huralpäi), mugažo sen Iren'- (hura) i Šakv- (oiged) ližajogiden randoil. Seižub Uralan ezimägišton karsttahondas, mecan da stepin zonas, 120 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kungur alištub sur'vezile kevädel lumen teravan kostandan tagut. Jämägi lidnanno da jäkar sen südäimes oma valdkundaline kel'dtaho. Matkad Permihesai om 90 km lodeheze.

Kungur oli lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks edel ühtištust Kunguran rajonanke.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 66 074 ristitud, nügüdläižen lidnümbrikon koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 83 tuhad eläjid vl 1987.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme jumalanpertid[1] i Ioann-endustajan naižjumalankodi, mugažo islaman pühäpert' oma avaitud lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Kunguran tehnikum-internat[2], Kunguran maižandusen kolledž[3], Kunguran avtotransportine kolledž[4], Kunguran valdkundaline čomamahtoližtegimištoline kolledž[5] (Moskvan akademijan Stroganovan nimed filial).

Edeline lidnan pämez' om Sergei Gordejev (viluku 2018 — keväz'ku 2020).

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Kunguran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kunguran tehnikuman-internatan sait (kungur-ti.ru). (ven.)
  3. Kunguran maižandusen kolledžan sait (ksxk59.ru). (ven.)
  4. Kunguran avtotransportižen kolledžan informacine sait (mirkatk.ru). (ven.)
  5. Kunguran valdkundaližen čomamahtoližtegimištoližen kolledžan sait (kghpk.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Permin randan lidnad
Aleksandrovsk | Berezniki | Čaikovskii | Čerdin' | Černušk | Čormoz | Čusovoi | Dobränk | Gornozavodsk | Gremäčinsk | Gubah | Kizel | Krasnokamsk | Krasnovišersk | Kudimkar | Kungur | Lis'v | Nitv | Očor | Ohansk | Os | Perm' | Solikamsk | Usol'je | Vereščagino