Mine sisu juurde

Černušk (lidn)

Vikipedii-späi
Černušk
Чернушка
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 33,092 ristitud
Pind 29,11 km²
Černušk Чернушка
Telefonkod +7−34 261-xx-xxx
Avtokod 59, 81, 159
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Černušk (ven.: Черну́шка, perm. komi: Чернушка кар) om Venäman lidn Permin randan suves. Se om Černuškan lidnümbrikon (edel vn 2019 uhokud — rajonan) administrativižeks keskuseks da palaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1854, nimitihe jogen mödhe. Vozil 1913−1920 saudihe ühtennimišt raudtestancijad nelläs kilometras küläspäi «Kazan'Jekaterinburg»-keskustal. Kätihe radnikžiloks vn 1945 heinkul. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1966 7. päiväl uhokud. Sadas kivivoid vspäi 1958, formiruidas jüguvagonrivid raudtestancijal.

Randan kivivoin znamasine pala sase läz Černušk-lidnad (nell' ühesandest vl 1993). Kivivoin ümbriradai da savičun pästai tegimed sijadasoiš lidnas, mugažo severz'-se edheotandoid oma saudud holitamha kivivoisamižtegimištod. Toižed edheotandad oma argvoin da saguden kombinat, pertiden i avtoteiden sauvondan kompanijad.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn vn 2012 Černuškan rajonan (nüg. lidnümbrik) kartal

Lidn sijadase penen Černušk-jogen randoil (ven.: Чернушка, Kaman hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, kesked levedlehtesišt i kavag'mecad.

Matkad Permihesai om 170 km pohjoižhe orhal vai 230 km avtotedme. Lähembaine lidn om Janaul (Baškortostan) 75 km päivlaskmha orhal, 80 km raudtedme vai 110 km avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +1,5 C°, heinkun +19,8 C°, vilukun −17,6 C°. Ekstremumad oma −54 C° (viluku) i +40 C° (heinku). Paneb sadegid 400 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (45..56 mm kus) i redukus (44 mm), vähemba uhokus-sulakus (18..21 mm kus).

Azinskii-žilo (1 476 rist. vl 2016) mülüi lidnankundha Černuškan ližaks. Lidnankundan pind oli 33,4 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' oli sen Administracijan pämez'. Kaik rahvaz valiči lidnankundan Duman 20 deputatad videks vodeks. Jäl'gmäine Duman ezimez' oli Aleksei Serebrov (radoi vn 2019 sügüz'kuhusai). Lidnan Dum om pästtud radmaspäi vn 2020 keväz'kus, Alla Jeremejeva radoi likvidacižen laudkundan ohjandajan vn 2019 sügüz'kuspäi. Lidnan Administracii om likvidiruidud vn 2020 sulakus, Ivan Rategov radoi sen jäl'gmäižen pämehen vn 2019 sulakuhusai i sid' likvidacižen laudkundan ohjandajan.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 272 ristitud, lidnankundan — 34 764 ristitud, rajonan kaks' koumandest, vn 2021 lidnan — 32 991 ristitud. Kaik 33 010 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 35..37 tuh. eläjid vll 1992−2009 (37 800 rist. vl 2001).

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma saudud vspäi 1999 i ratas lidnas. Islaman kundaline («mahallä») mečet' om avaitud lidnas.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kahesa päivkodid (nomer 4, 7..9, 12..15), koume keskškolad (nomer 1, 2, 5), gimnazii (ende škol nomer 6), kadetškol E.I. Francevan nimed (ende škol nomer 9), korrekcine škol-internat VIII toižendan (ende škol nomer 4), lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol (ende muzikškol i čomamahtoine škol eriži), Černuškan sportškol. Professionaližen opendusen aluzkund om Randan politehnine kolledž[2], sen päfater sijadase Černuškas.

  1. Černuškan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Randan politehnižen kolledžan sait (politex59.ru). (ven.)



Permin randan lidnad
Aleksandrovsk | Berezniki | Čaikovskii | Čerdin' | Černušk | Čormoz | Čusovoi | Dobränk | Gornozavodsk | Gremäčinsk | Gubah | Kizel | Krasnokamsk | Krasnovišersk | Kudimkar | Kungur | Lis'v | Nitv | Očor | Ohansk | Os | Perm' | Solikamsk | Usol'je | Vereščagino