Dobränk
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 28,545 ristitud |
| Telefonkod | +7−34 265-xx-xxx |
| Avtokod | 59, 81, 159 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Dobränk (ven.: Добря́нка, perm. komi: Добрянка) om Venäman lidn Permin randan keskuses. Se om Dobränkan ümbrikon (edel 2025. vot lidnümbrik, edel vn 2019 tal'vkud — rajon) administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1623 kuti Domränk-külä (ven.: Домрянка). Sauvoškanzihe vas'kentegint i žilod senno vl 1752. Pigai vajehtihe nimed nügüdläižikš i tegimen profiläd raudan samižhe sijaližen vas'kkivendon vähän lugun tagut. 18. voz'sadan lopuspäi vedihe jarmankoid i toihe lidnalašt kul'turad Permišpäi. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1943. Vll 1954−1956 täuttihe Kaman vezivaradint, i demontiruihe metallurgijan tegint.
Dobränk šingotase järedan Permin GRES:an radol (3,3 GVt, valdkundan nellänz' GRES vägevuden mödhe), mecan ümbriradmižen edheotandoil (mecpilind, mebel'), kivivoin samižen edheotandoil, elektromašiništon pästandal kivivoin da gazan tegimišton täht[1].
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbrikon suvipäivlaskmas, Kaman vezivaradimen hural randal, penen Dobränk-jogensunno (jogi om 43 km pitte), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Permin röunhasai om vižkümne kilometrad suvhe avtol. Toine lähembaine lidn om Čormoz 38 km lodeheze orhal, vezivaradimen oiktal randal, i 203 km avtotedme Permin kal't. Lidnan Dobränk-raudtestancii radab jüguiden täht vaiše.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kaik kahesa küläd mülüihe lidnankundha Dobränkan ližaks edel 2020. vot. Lidnankundan pind oli 498,24 km².
Lidnan jäl'gmäine pämez' om Dmitrii Antonov, radoi vn 2016 tal'vkuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 686 ristitud, lidnankundan — 34 198 ristitud, rajonan koume videndest, lidnan vl 2021 — 28 782 ristitud. Vl 2017 kaik 33 083 ristitud elihe lidnas i 33 513 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38 400 eläjad vll 2000−2001.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[2] om avaitud lidnas: koume jumalanpertid (Jumalanmaman Sündundpäivän, ph. Mitrofan Voronežalaižen, Joann-jumalantedomehen) i ph. Aleksandr Nevalaižen časoun'-muštnik (om udessaudud).
Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' päivkodid, aluzškol (kadetine škol), koume keskškolad (nomer 2, 3, 5), čomamahtoiden škol, sportškol. Dobränkan gumanitariž-tehnologine tehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Kodirandantedištandmuzejan tulend (2012)
- Jumalanmaman Sündundpäivän jumalanpert', vn 2012 nägu (om saudud vll 1832−1852)
- Ph. Aleksandr Nevalaižen časoun'-muštnik, vn 2012 nägu (om saudud vl 2000)
- Lidnan torgusel (2012)
- Personaline pertišt vl 2012
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Dobränk Vikiaitas |
| Permin randan lidnad | ||
| Aleksandrovsk | Berezniki | Čaikovskii | Čerdin' | Černušk | Čormoz | Čusovoi | Dobränk | Gornozavodsk | Gremäčinsk | Gubah | Kizel | Krasnokamsk | Krasnovišersk | Kudimkar | Kungur | Lis'v | Nitv | Očor | Ohansk | Os | Perm' | Solikamsk | Usol'je | Vereščagino | ||
