Mine sisu juurde

Kudimkar

Vikipedii-späi
Kudimkar
Кудымкар (ven. i perm.-komin)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 28,630 ristitud
Pind 25,3 km²
Kudimkar Кудымкар (ven. i perm.-komin)
Pämez' Natal'ja Stojanova
(keväz'ku 2020—)
Telefonkod +7−34 260-xx-xxx
Avtokod 59, 81, 159
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Kudimkar (perm. komi: Кудымкар, ven.: Куды́мкар) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan päivlaskmas. Se om Permin Komin ümbrikon i sen Kudimkaran ümbrikon (edel 2019. vot rajonan) administrativižeks keskuseks. Mülüb Kudimkaran ümbrikho vn 2022 uhokuspäi.

Kudimkaran lidnuz oli olmas 7. voz'sadaspäi (nüg. lidnan keskuz). Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan kuti Kudimkar vl 1579. Nimitihe legendarižen Kudim-Oš-vägimehen mödhe.

Vozil 1931 Kudimkar-külä kändihe lidnanvuiččeks žiloks. Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Kudimkar oli Permin Komin avtonomižen ümbrikon (Federacijan subjektan) administrativižeks keskuseks vn 2005 tal'vkun 1. päivhäsai.

Kudimkar šingotase sömtegimištol: maidon edheotand, lihakombinat, leibän, sömän i ploduiden kombinatad.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase In'v-jogen randoil (Kaman oiged ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 201 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Čormoz 89 km suvipäivnouzmha orhal vai 200 km avtotedme.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz +1,7 C°, kezakun-elokun +14,8..+18,0 C°, tal'vkun-uhokun −12,1..−14,5 C°. Paneb sadegid 517 mm vodes, enamba heinkus (79 mm) i elokus (66 mm), vähemba uhokus-keväz'kus (21..22 mm kus).

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 28 967 ristitud. Kaik 31 265 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 33..34 tuh. eläjid vozil 1989−2001. Lidnan eläjad ottas vit ühesandest Kudimkaran ümbrikon ristitištos.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnalaižiden 53 % oma permin komilaižed, 45 % — venälaižed, 2 % — toiženke rahvahudenke.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert'[1] om avaitud lidnas vl 1796.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma medicinine škol[2], Permin Komin professionaliž-pedagogine kolledž[3], Permin Komin agrotehnine tehnikum[4] i Permin Komin opendajiden radmahtoiden paremboičendan institut.

Edeline lidnan pämez' om Ivan Mehonošin (sügüz'ku 2014 — keväz'ku 2020).

  1. Kudimkaran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kudimkaran medškolan sait (med-kud.ru). (ven.)
  3. Permin Komin professionaliž-pedagogižen kolledžan sait (kppt.ru). (ven.)
  4. Permin Komin agrotehnižen tehnikuman sait (kpselhos.ru). (ven.)



Permin randan lidnad
Aleksandrovsk | Berezniki | Čaikovskii | Čerdin' | Černušk | Čormoz | Čusovoi | Dobränk | Gornozavodsk | Gremäčinsk | Gubah | Kizel | Krasnokamsk | Krasnovišersk | Kudimkar | Kungur | Lis'v | Nitv | Očor | Ohansk | Os | Perm' | Solikamsk | Usol'je | Vereščagino