Kudimkar
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 28,630 ristitud |
Pind | 25,3 km² |
Pämez' | Natal'ja Stojanova (keväz'ku 2020—) |
Telefonkod | +7−34 260-xx-xxx |
Avtokod | 59, 81, 159 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Kudimkar (perm. komi: Кудымкар, ven.: Куды́мкар) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan päivlaskmas. Se om Permin Komin ümbrikon i sen Kudimkaran ümbrikon (edel 2019. vot rajonan) administrativižeks keskuseks. Mülüb Kudimkaran ümbrikho vn 2022 uhokuspäi.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kudimkaran lidnuz oli olmas 7. voz'sadaspäi (nüg. lidnan keskuz). Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan kuti Kudimkar vl 1579. Nimitihe legendarižen Kudim-Oš-vägimehen mödhe.
Vozil 1931 Kudimkar-külä kändihe lidnanvuiččeks žiloks. Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Kudimkar oli Permin Komin avtonomižen ümbrikon (Federacijan subjektan) administrativižeks keskuseks vn 2005 tal'vkun 1. päivhäsai.
Kudimkar šingotase sömtegimištol: maidon edheotand, lihakombinat, leibän, sömän i ploduiden kombinatad.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase In'v-jogen randoil (Kaman oiged ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 201 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Čormoz 89 km suvipäivnouzmha orhal vai 200 km avtotedme.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz +1,7 C°, kezakun-elokun +14,8..+18,0 C°, tal'vkun-uhokun −12,1..−14,5 C°. Paneb sadegid 517 mm vodes, enamba heinkus (79 mm) i elokus (66 mm), vähemba uhokus-keväz'kus (21..22 mm kus).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 28 967 ristitud. Kaik 31 265 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 33..34 tuh. eläjid vozil 1989−2001. Lidnan eläjad ottas vit ühesandest Kudimkaran ümbrikon ristitištos.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnalaižiden 53 % oma permin komilaižed, 45 % — venälaižed, 2 % — toiženke rahvahudenke.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert'[1] om avaitud lidnas vl 1796.
Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma medicinine škol[2], Permin Komin professionaliž-pedagogine kolledž[3], Permin Komin agrotehnine tehnikum[4] i Permin Komin opendajiden radmahtoiden paremboičendan institut.
Edeline lidnan pämez' om Ivan Mehonošin (sügüz'ku 2014 — keväz'ku 2020).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan administracijan sauvuz (2010)
-
Permin randan ministruz Perin Komin ümbrikon azjoiš (2015)
-
Ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', vn 2015 nägu
-
Permin Komin ümbrikon dramteatr Gor'kijan nimed (2015)
-
Erazvuiččiden organizacijoiden ofispert' (2021, ende okrispolkom:an sauvuz)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Kudimkaran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Kudimkaran medškolan sait (med-kud.ru). (ven.)
- ↑ Permin Komin professionaliž-pedagogižen kolledžan sait (kppt.ru). (ven.)
- ↑ Permin Komin agrotehnižen tehnikuman sait (kpselhos.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kudimkar Vikiaitas |
Permin randan lidnad | ||
Aleksandrovsk | Berezniki | Čaikovskii | Čerdin' | Černušk | Čormoz | Čusovoi | Dobränk | Gornozavodsk | Gremäčinsk | Gubah | Kizel | Krasnokamsk | Krasnovišersk | Kudimkar | Kungur | Lis'v | Nitv | Očor | Ohansk | Os | Perm' | Solikamsk | Usol'je | Vereščagino | ||