Čusovoi

Vikipedii-späi
Čusovoi
Чусовой
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 43,299 ristitud
Pind 58 km²
Čusovoi Чусовой
Telefonkod +7−34 256-xx-xxx
Avtokod 59, 81, 159
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Čusovai-jogen istorijan etnografine puišt

Čusovoi (ven.: Чусово́й, perm. komi: Чусва кар) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Čusovoin lidnümbrikon (edel 2019. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti raudan metallurgijan tegim da žilo senno, nimitihe jogen mödhe. Čusovoi-žilo sai lidnan statusad vn 1933 20. päiväl kezakud. 1940-nzil vozil Ponišan (ven.: Поныш, Čusovajan hura ližajogi) radlagerin arestantad otiba tobjad palad lidnan da sen ümbrišton ristitištos. Pertišt Čusovai-jogen hural randal zavodiše avtotesildan vaumičendan jäl'ghe vl 1964.

Čusovoi šingotase teraraudan, kaugedraudan da ferroühthesuladusiden metallurgižel tehmižel, pästtas avtovanundad, kaikenvuiččid resoroid i vanadijan ühtnendoid, mugažo mecan ümbriradmižen (mebel') i sömtegimišton (leibkombinat, maidtegim) edheotandad ratas lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Čusovajanjogen randoil süväs alangištos, 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, oiged randpol' om ümbärtud mägil. «Perm' — Alatagil»-avtote i raudte läbitadas Čusovoid. Matkad Permihesai om 97 km päivlaskmha orhal vai 135 km avtotedme. Lähembaine lidn om Lis'v 22 km suvhe orhal vai avtol.

Kaik om kaks' sildad avtoteil i koume raudtesildad lidnas.

Lidnanvuitte Lämino-žilo (4 471 rist. vl 2017), Koškovo-külä (13 rist. vl 2010) i Kazarm 120 km-žilo kaikenaigaižeta ristitištota mülüihe lidnankundha Čusovoin ližaks edel 2019. vot. Lidnankundan pind oli 135,64 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 46 375 ristitud, lidnankundan — 51 346 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 63 tuhad eläjid vll 1962−1967. Vl 2017 kaik 45 291 ristitud elihe lidnas i 49 778 ristitud kaikes lidnankundas.

Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid[1] oma olmas lidnas, niišpäi nell' jumalanpertid oma avaitud: ph. Mikulai-čudonsädajan, Pühän Jumalanmaman Sündundan, Jumalanmaman Katken, Spasan Toižetamižen. Mugažo kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd kaičesoiš Čusovai-jogen istorijan etnografižes puištos. Islaman pühäpert' om avaitud.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Čusovoin industrialine tehnikum[2] i Uralan medicinižen kolledžan (Gubah) filial.

Lidnan jäl'gmäine pämez' oli Vadim Tacii vn 2016 elokuspäi.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Čusovoin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Čusovoin industrialižen tehnikuman sait (chusteh.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Permin randan lidnad
Aleksandrovsk | Berezniki | Čaikovskii | Čerdin' | Černušk | Čormoz | Čusovoi | Dobränk | Gornozavodsk | Gremäčinsk | Gubah | Kizel | Krasnokamsk | Krasnovišersk | Kudimkar | Kungur | Lis'v | Nitv | Očor | Ohansk | Os | Perm' | Solikamsk | Usol'je | Vereščagino