Čusovoi

Čusovoi
Чусовой

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	44,780 ristitud
Pind	58 km²
Telefonkod	+7−34 256-xx-xxx
Avtokod	59, 81, 159
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Čusovai-jogen istorijan etnografine puišt (sügüz'ku 2012)

Čusovoi (ven.: Чусово́й, perm. komi: Чусва кар) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Čusovoin lidnümbrikon (edel 2019. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti raudan metallurgijan tegim da žilo senno, nimitihe jogen mödhe. Čusovoi-žilo sai lidnan statusad vn 1933 20. päiväl kezakud. 1940-nzil vozil Ponišan (ven.: Поны́ш, Čusovajan hura ližajogi 25 km pitte) radlagerin arestantad otiba tobjad palad lidnan da sen ümbrišton ristitištos. Pertišt Čusovai-jogen hural randal zavodiše avtotesildan vaumičendan jäl'ghe vl 1964.

Čusovoi šingotase teraraudan, kaugedraudan da ferroühthesuladusiden metallurgižel tehmižel, pästtas avtovanundad, kaikenvuiččid resoroid i vanadijan ühtnendoid, mugažo mecan ümbriradmižen (mebel') i sömtegimišton (leibkombinat, maidtegim) edheotandad ratas lidnas.

Geografijan andmused

Čusovoin lidnümbrikon sijaduz randas vn 2010 kartal

Lidn sijadase ümbrikon päivnouzmaižen palan suviröunanno, Čusovajanjogen randoil süväs alangištos, 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, oiged randpol' om ümbärtud mägil. «Perm' — Alatagil»-avtote i raudte läbitadas Čusovoid. Vodele 2021 avtoümbärte om sätud.

Matkad Permihesai om ühesakümne seičeme kilometrad päivlaskmha orhal vai 135 km avtotedme. Lähembaine lidn om Lis'v 22 km suvhe orhal vai avtol.

Kaik om kaks' sildad avtoteil i koume raudtesildad lidnas.

Tobmuz

Lidnanvuitte Lämino-žilo (4 471 rist. vl 2017), Koškovo-külä (13 rist. vl 2010) i Kazarm 120 km-žilo kaikenaigaižeta ristitištota mülüihe lidnankundha Čusovoin ližaks edel 2019. vot. Lidnankundan pind oli 135,64 km².

Lidnan jäl'gmäine pämez' oli Vadim Tacii vn 2016 elokuspäi.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 46 375 ristitud, lidnankundan — 51 346 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) seičeme kümnendest, vn 2021 lidnan — 45 471 ristitud. Vl 2017 kaik 45 291 ristitud elihe lidnas i 49 778 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 63 tuhad eläjid vll 1962−1967.

Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid oma kaičenus i saudud lidnas, niišpäi nell' jumalanpertid ratas: ph. Mikulai-čudonsädajan, Pühän Jumalanmaman Sündundan, Jumalanmaman Katken, Spasan Toižetamižen. Mugažo kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd kaičesoiš Čusovai-jogen istorijan etnografižes puištos. Islaman pühäpert' om avaitud.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad, muzikškol, koume sportškolad: «Jermak», futbolan «Olimp» i olimpižen varan (regisport, fristail, mägisuksed). Professionaližen opendusen aluzkundad oma Čusovoin industrialine tehnikum i Uralan medicinižen kolledžan (Gubah) filial.

Galerei

• 
  Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2020)
• 
  Jumalanmaman Katken pühäpert', nägu vn 2020 semendkus
• 
  Islaman pühäpert', vn 2020 nägu
• 
  Čusovoin metallurgine tegim vl 2011
• 
  Kul'turkeskuz i sodamemorial (2020)

Irdkosketused

• Lidnan i lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden sait (chusokrug.ru). (ven.)
• Lidnan informacine sait (chusovoy-info.ru). (ven.)