Ohansk
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 6,290 ristitud |
| Pind | 17,6 km² |
| Telefonkod | +7−34 279-xx-xxx |
| Avtokod | 59, 81, 159 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Ohansk (ven.: Оха́нск, perm. komi: Оханнӧй) om Venäman lidn Permin randan suvipäivlaskmas. Se om Ohanskan lidnümbrikon (edel vn 2019 vilukud — rajonan) administrativižeks keskuseks da palaks, sen üks'jäine lidn.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud Stroganovad-torgovanoiden pätandan mödhe vl 1547 kuti kalanpüdajiden Ohan' -slabad. Sen nimi sündui sijaližes ven.: охань-sanaspäi «harvsil'maine verk püdamha kalad». Om lidnan statusanke vspäi 1781. Vl 1923 Ohanskan rajon oli sätud, i Ohansk kändihe sen keskusen.
Lidnan tegimišton edheotandad oma omblendfabrik (paidad, nahkkurtad, naižhalatad), leibänkombinat[1], mecanümbriradai edheotand. Ohansk om maižanduzrajonan keskuseks. Permin universitetan biostancii sijadase lidnas tedoidamha vezivaradimen biologijad.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbrikon pohjoižpäivnouzmaiženno röunanno, Kam-jogen Votkinskan vezivaradimen (vspäi 1964) oiktal randal, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, «Kazan' — Perm'»-avtotel.
Matkad Permihesai om kuz'kümne kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal, 72 km avtotedme vai 126 km Kam-jogel. Toižed lähembaižed lidnad oma Očor 44 km lodeheze orhal vai 68 km avtotedme i Nitv (lähembaine raudtestancii) 25 km pohjoižhe orhal vai 48 km avtol.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ohansk oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan Dum om likvidiruidud vn 2019 heinkus, Tat'jana Bel'tügova radoi likvidacižen laudkundan ohjandajan. Enččen lidnankundan pämez' oli Anatolii Zavjalov vn 2013 sügüz'kuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 250 ristitud, koume seičemendest rajonan ristitištos, vn 2021 — 6 430 ristitud. Kaik 7 072 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8800..9000 eläjad vozil 1992−2001 (9 tuh. rist. vll 2000 i 2001).
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma kaičenus i saudud lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert' (letihe vll 1820−1830), ph. Aleksandr Nevalaižen jumalanpert' i časoun'.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume päivkodid, keskškol, specialine korrekcine škol lapsiden täht tervhuden röunatud voimusidenke, openduz- da muzeiradmižen keskuz, čomamahtoiden škol, «Meteorit»-sportškol. Stroganovan kolledžan (Očor-lidn) Ohanskan filial[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Korrekcine škol (2015, ende naižgimnazii)
- Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert', vn 2015 nägu
- Sijaližen pressan pert' (2015, ende N. Vinokurov-torgovanan pert')
- Stroganovan kolledžan Ohanskan filial (2018, ende makundan ohjandusen sauvuz)
- Pavel Šardakov-pirdajan kuvagalerei (2018, realižen školan istorine sauvuz)
- Nevondkundaline lidnanznam (1980)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnümbrikon oficialine sait (ohansk-adm.ru). (ven.)
- Ohanskan Kompleksine čomamahtoine kodirandantedištandmuzei P.F. Šardakovan nimed museum.ru-saital. (ven.)
| Ohansk Vikiaitas |
| Permin randan lidnad | ||
| Aleksandrovsk | Berezniki | Čaikovskii | Čerdin' | Černušk | Čormoz | Čusovoi | Dobränk | Gornozavodsk | Gremäčinsk | Gubah | Kizel | Krasnokamsk | Krasnovišersk | Kudimkar | Kungur | Lis'v | Nitv | Očor | Ohansk | Os | Perm' | Solikamsk | Usol'je | Vereščagino | ||
