Hanti-Mansiisk

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Hanti-Mansiisk
Ханты-Мансийск (ven.)
Ёмвош / Ёмвоҷ (hant.)
Абга (mans.)
 Lidnanznam
Coat of Arms of Khanty-Mansiysk.svg
 Flag
Flag of Khanty-Mansiysk.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 98 485 ristitud
Pind 337,76 km²
Hanti-Mansiisk Ханты-Мансийск (ven.) Ёмвош / Ёмвоҷ (hant.) Абга (mans.)
Pämez' Maksim Räšin
(semendku 2 011—)
Telefonkod +7-3 467-xxx-xxx
Avtokod 86, 186
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Hanti-Mansiisk (ven. i tot.: Ханты-Мансийск, hant.: Ёмвош vai Ёмвоҷ, mans.: Абга) om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan keskuzpalas, Sibirin päivlaskmas. Se om Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz i nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Hanti-Mansiiskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Kunguran penes aigkirjas Sibiriš kuti Samar-ruhtinasen lidneihut vl 1582 — Ermakan toran sija Samar-ruhtinast vaste. 1630-nziš vozišpäi Samarovo-külä oli olmas. Vl 1935 külä i olnu sauvomas ümbrikon Ostäko-Vogul'sk-pälidn ühtištuiba. Vl 1950 eländpunkt sai lidnan statusad.

Hanti-Mansiisk šingotase sömtegimištol (leibtegesed, kalan ümbriradmine, lihaproduktad), kivivoin da gazan tedištelendan edheotandoil da regionan kompanijoiden päfateroil, torguindan da toižen holituzsferan verkoil.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Päivlaskmaižen Sibirin tazangištol, taigan londuseližes zonas, 50 m korktusel valdmeren pindan päl, Irtiš-jogen oiktal randal. Keskuz sijadase 20 kilometras Irtišan lanktendaspäi Obinjogehe. Matkad Moskvhasai om 1900 km päivlaskmha orhal vai 2600 km avtotedme, Tümenihesai om 472 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 673 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Neftejugansk 194 km päivnouzmha orhal vai 239 km avtotedme i Pit' Jah 209 km päivnouzmha orhal vai 259 km avtol.

Klimat om kontinentaline. Tal'v om vilu, se jätktase pol'vot. Keza om läm'. Voden keskmäine lämuz — −0,8 C°, vilukun lämuz −18,9 C°, heinkun — +18,4 C°. Paneb sadegid 530 mm vodes, oleleb niid vähemba uhokus-sulakus (22..29 mm kus).

Hanti-Mansiisk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1939 žilon ristitišt oli 7 500 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Hanti-Mansiiskan eläjiden lugu oli 80 151 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 98 692 eläjad vl 2017.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 69,9%, totarlaižed — 5,0%, hantilaižed — 3,7%, ukrainalaižed — 3,0%, tadžikalaižed — 1,9%, azerbaidžanlaižed — 1,9%, mansilaižed — 1,5%, kirgizlaižed — 1,3%, uzbekad — 1,1%, saksalaižed — 0,7%, baškiralaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 5,3%, rahvahuden ozutandata — 4,2%.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kezaaigan jogistancii radab. Avtotesild om olmas Irtiš-joges päliči, se om saudud vodele 2004. Lähembaine raudte mäneb 250 kilometras päivnouzmha (Pit' Jah), suvhe i lodeheze (Nägan').

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (latin. HMA / kirill. ХАС) sijadase 5 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, Ufaha, Venäman lähembaižihe järedoihe lidnoihe i Jugradme, mugažo sezonreisid Mustmeren lebutahoiže i sijaližid reisid punolendimil.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad
Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež