Hanti-Mansiisk
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2022) | 105,995 ristitud |
Pind | 337,76 km² |
![]() | |
Pämez' | Maksim Räšin (semendku 2011—) |
Telefonkod | +7−3467-xxx-xxx |
Avtokod | 86, 186 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Hanti-Mansiisk (ven. i tot.: Ханты-Мансийск, hant.: Ёмвош vai Ёмвоҷ, mans.: Абга) om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan keskuzpalas, Sibirin päivlaskmas. Se om Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz i nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Hanti-Mansiiskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Kunguran penes aigkirjas Sibiriš kuti Samar-ruhtinasen lidneihut vl 1582 — Ermakan toran sija Samar-ruhtinast vaste. 1630-nziš vozišpäi Samarovo-külä oli olmas. Vl 1935 külä i olnu sauvomas ümbrikon Ostäko-Vogul'sk-pälidn ühtištuiba. Vl 1950 eländpunkt sai lidnan statusad.
Hanti-Mansiisk šingotase sömtegimištol (leibtegesed, kalan ümbriradmine, lihaproduktad), kivivoin da gazan tedištelendan edheotandoil da regionan kompanijoiden päfateroil, torguindan da toižen holituzsferan verkoil. Jugran informacižiden tehnologijoiden tedoinstitut radab lidnas.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Päivlaskmaižen Sibirin tazangištol, taigan londuseližes zonas, 50 m korktusel valdmeren pindan päl, Irtiš-jogen oiktal randal. Keskuz sijadase 20 kilometras Irtišan lanktendaspäi Obinjogehe. Matkad Moskvhasai om 1900 km päivlaskmha orhal vai 2600 km avtotedme, Tümenihesai om 472 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 673 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Neftejugansk 194 km päivnouzmha orhal vai 239 km avtotedme i Pit' Jah 209 km päivnouzmha orhal vai 259 km avtol.
Klimat om kontinentaline. Tal'v om vilu, se jätktase pol'vot. Keza om läm'. Voden keskmäine lämuz — −0,8 C°, vilukun lämuz −18,9 C°, heinkun — +18,4 C°. Ekstremumad oma −49 C° i +34 C°. Paneb sadegid 530 mm vodes, oleleb niid vähemba uhokus-sulakus (22..29 mm kus).
Hanti-Mansiisk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 1939 žilon ristitišt oli 7 500 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Hanti-Mansiiskan eläjiden lugu oli 80 151 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 69,9%, totarlaižed — 5,0%, hantilaižed — 3,7%, ukrainalaižed — 3,0%, tadžikalaižed — 1,9%, azerbaidžanlaižed — 1,9%, mansilaižed — 1,5%, kirgizlaižed — 1,3%, uzbekad — 1,1%, saksalaižed — 0,7%, baškiralaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 5,3%, rahvahuden ozutandata — 4,2%.
Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Eläbzdusen kafedraline päjumalanpert'[1] (om saudud vll 2001−2004), nell' jumalanpertid i časoun', protestantizman «Toižetamine»-loičendpert' i islaman pühäpert' oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Hanti-Mansiiskan tehnologiž-pedagogine kolledž[2], Jugran valdkundaline universitet[3], Hanti-Mansiiskan valdkundaline medicinine akademii[4], Uralan valdkundaližen arhitekturiž-čomamahtoižen akademijan filial.
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kezaaigan jogistancii radab. Avtotesild om olmas Irtiš-joges päliči, se om saudud vodele 2004. Lähembaine raudte mäneb 250 kilometras päivnouzmha (Pit' Jah), suvhe i lodeheze (Nägan').
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (latin. HMA / kirill. ХАС) sijadase 5 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, Ufaha, Venäman lähembaižihe järedoihe lidnoihe i Jugradme, mugažo sezonreisid Mustmeren lebutahoiže i sijaližid reisid punolendimil.
Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]
-
Lidnan ohjastusen aluzkundoiden sauvuz öližel aigal (2011)
-
Londusen i ristitun muzei (2006)
-
Sündun Eläbzdusen kafedraline päjumalanpert', vn 2007 nägu
-
Jumalanmaman Katken pühäpert', vn 2010 nägu (om saudud vll 1996−2000)
-
Hanti-Mansiiskan teatr vl 2006
-
Jugran valdkundaline universitet, päkorpus (2011)
-
«Arena Jugra» (2017)
-
Biatlonkeskuz (2009)
-
Avtotesild Irtišas päliči vl 2007 (om saudud vodele 2004)
-
Jogistancii vl 2014
-
Hanti-Mansiisk-lendimportan terminalad vl 2010
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Hanti-Mansiiskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Hanti-Mansiiskan tehnologiž-pedagogižen kolledžan sait (hmtpk.ru). (ven.)
- ↑ Jugran valdkundaližen universitetan sait (ugrasu.ru). (ven.) (angl.)
- ↑ Hanti-Mansiiskan valdkundaližen medicinižen akademijan sait (hmgma.ru). (ven.)
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
![]() |
Hanti-Mansiisk Vikiaitas |
Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad | ||
Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai | ||
Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||