Urai

Urai
Урай
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	41,315 ristitud
Pind	54,3 km²
Pämez'	Timur Zakirzänov; (kül'mku 2019—)
Telefonkod	+7−34 676-xx-xxx
Avtokod	86, 186
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Urai (ven.: Ура́й) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon suvipäivlaskmas. Om ümbärtud Kondinskojen rajonan territorijal.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud sirdanuzil mehil Keskuzvenämaspäi vl 1922 kuti Urai-žilo. Nimituz znamoičeb «järv jogialangištos», «bemblenvuitte järv» mansikš. Vl 1960 otaškat'he kävutamižhe Päivlaskmaižen Sibirin kivivoin ezmäšt Šaiman löudmižsijad (lähine žilo ven.: Шаим). Vl 1965 žilo sai lidnan statusad ümbrikon alištusenke.

Urai šingotase kivivoin samižel (Lukoil-kompanii) da sömtegimištol.

Geografijan andmused

Lidn sijadase tazangištol, igähižen rougun zonas i sen ühthižen levigandusen suviröunanno, Kond-jogen oiktal randal (ven.: Конда, Irtišan hura ližajogi), 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 250 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 430 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Jugorsk 154 km lodeheze orhal vai 204 km avtol i sen lähine Sovetskii.

Klimat om ven kontinentaline, Edahaižen Pohjoižen arvoimižihe tazostadud. Keza om läm' lühüd, tal'vaig om vilu hätkeline. Pakaižetoman pordon keskmäine aig om 105 päiväd, seižujiden pakaižiden — 143 päiväd vodes. Paneb sadegid 400..450 mm vodes.

Tobmuz

Urai om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan Administracijan pämez' om Anatolii Ivanov (kül'mku 2015 — reduku 2019). Lidnan Duman ezimez' om Aleksandr Veličko vn 2021 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Galina Aleksandrova (tal'vku 2015 — reduku 2021).

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39 457 ristitud, vn 2021 — 41 315 ristitud. Kaik 40 559 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43 224 eläjad vl 2009.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid^[1] oma saudud i avaitud lidnas: Jumalanmaman Sündundpäivän jumalanpert' (om saudud lidnha vll 1999−2001) i ph. Aleksandr Nevalaižen jumalanpert' (om letud vll 2000−2001).

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, gimnazii, viž keskškolad (nomer 2, 4, 5, 6, 12), lapsiden ližaopendusen keskuz, čomamahtoiden škol, «Start»-sportškol. Urain politehnine kolledž^[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Transport

Avtobusreisad ühtenzoittas lidnad ümbrikon lähižembaižidenke lidnoidenke, žiloidenke i Hanti-Mansiiskanke.

Tatanmaine civiline Urai-lendimport (URJ / УРА / УСХУ / USHU, 13,7 tuh. passažiroid vl 2017) radab vspäi 1995. Tehtas passažirreisid Jekaterinburgha, Tümenihe i Hanti-Mansiiskha. Punolendimed-ki letas.

Galerei

Ph. Aleksandr Nevalaižen jumalanpert', vn 2016 nägu
Lidnan bobuštuzpark vl 2016
Aviakeskuz (2006)

Homaičendad

↑ Urain pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Urain politehnižen kolledžan sait (uraypc.ru). (ven.)

Irdkosketused

Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (uray.ru). (ven.)

Urai Vikiaitas

	Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad
	Belojarskii \| Hanti-Mansiisk \| Jugorsk \| Kogalim \| Langepas \| Läntor \| Megion \| Neftejugansk \| Nižnevartovsk \| Nägan' \| Pit' Jah \| Pokači \| Radužnii \| Sovetskii \| Surgut \| Urai

[1] Urain pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Urain politehnižen kolledžan sait (uraypc.ru). (ven.)

[1]

[2]