Urai

Urai
Урай
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	41,315 ristitud
Pind	54,3 km²
Pämez'	Timur Zakirzänov; (kül'mku 2019—)
Telefonkod	+7−34 676-xx-xxx
Avtokod	86, 186
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Urai (ven.: Ура́й) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon suvipäivlaskmas. Om ümbärtud Kondinskojen rajonan territorijal.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud sirdanuzil mehil Keskuzvenämaspäi vl 1922 kuti Urai-žilo. Vl 1960 otaškat'he kävutamižhe Päivlaskmaižen Sibirin kivivoin ezmäšt Šaiman löudmižsijad (lähine žilo ven.: Шаим). Vl 1965 žilo sai lidnan statusad ümbrikon alištusenke.

Urai šingotase kivivoin samižel (Lukoil-kompanii) da sömtegimištol.

Geografijan andmused

Lidn sijadase tazangištol, igähižen rougun zonas i sen ühthižen levigandusen suviröunanno, Kond-jogen oiktal randal (ven.: Конда, Irtišan hura ližajogi), 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 250 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 430 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Jugorsk 154 km lodeheze orhal vai 204 km avtol i sen lähine Sovetskii. Lendimport om olmas.

Klimat om ven kontinentaline, Edahaižen Pohjoižen arvoimižihe tazostadud. Keza om läm' lühüd, tal'vaig om vilu hätkeline. Pakaižetoman pordon keskmäine aig om 105 päiväd, seižujiden pakaižiden — 143 päiväd vodes. Paneb sadegid 400..450 mm vodes.

Tobmuz

Urai om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan Administracijan pämez' om Anatolii Ivanov (kül'mku 2015 — reduku 2019). Lidnan Duman ezimez' om Aleksandr Veličko vn 2021 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Galina Aleksandrova (tal'vku 2015 — reduku 2021).

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39 457 ristitud, vn 2021 — 41 315 ristitud. Kaik 40 559 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43 224 eläjad vl 2009.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid^[1] oma saudud i avaitud lidnas: Jumalanmaman Sündundpäivän jumalanpert' (om saudud lidnha vll 1999−2001) i ph. Aleksandr Nevalaižen jumalanpert' (om letud vll 2000−2001).

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, gimnazii, viž keskškolad (nomer 2, 4, 5, 6, 12), lapsiden ližaopendusen keskuz, čomamahtoiden škol, «Start»-sportškol. Urain politehnine kolledž^[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Ph. Aleksandr Nevalaižen jumalanpert', vn 2016 nägu
Lidnan bobuštuzpark vl 2016
Aviakeskuz (2006)

Homaičendad

↑ Urain pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Urain politehnižen kolledžan sait (uraypc.ru). (ven.)

Irdkosketused

Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (uray.ru). (ven.)

Urai Vikiaitas

	Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad
	Belojarskii \| Hanti-Mansiisk \| Jugorsk \| Kogalim \| Langepas \| Läntor \| Megion \| Neftejugansk \| Nižnevartovsk \| Nägan' \| Pit' Jah \| Pokači \| Radužnii \| Sovetskii \| Surgut \| Urai

[1] Urain pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Urain politehnižen kolledžan sait (uraypc.ru). (ven.)

[1]

[2]