Nižnevartovsk

Vikipedii
Nižnevartovsk
Нижневартовск
 Lidnanznam
Coat of Arms of Nizhnevartovsk.svg
 Flag
Flag of Nizhnevartovsk.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 278,725 ristitud
Pind 270,59 km²
Nižnevartovsk Нижневартовск
Pämez' Dmitrii Koščenko
(semendku 2021—)
Telefonkod +7−3466-xxx-xxx
Avtokod 86, 186
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Nižnevartovsk (ven.: Нижневартовск, tot.: Түбән Варта, ukr.: Нижньовартовськ) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon päivnouzmas. Se om ümbrikon kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Nižnevartovskan rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1909 kuti Nižnevartovskai-valdmad varatoitmaha torgovanoiden jogipurulaivoid haugoil da Vartovskoje-žilo (ven.: село Вартовское) läz sidä. Vodele 1965 avaitihe kivivoin järedoid löudmižsijid, sidä kesken Samotlor-järvenno (30 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi), i udesnimitihe žilod Nižnevartovskii (ven.: посёлок Нижневартовский). Žilo da kivivoin samižen edheotand sauvoškanzihe hotkas, hot' tegihe äjid radoid komsomolan sauvondal mašinoita. Nižnevartovsk sai lidnan statusad vn 1972 9. päiväl keväz'kud, i sen-žo voden redukus ezmäine avialinii Moskvhasai ühtenzoiti lidnad mirunke. Vll 1975−1976 saudihe raudted Surgutaspäi, i vl 1980 ajaškanzihe passažirjonusid Sverdlovskhasai.

Nižnevartovsk šingotase kivivoin da sen gazan samižel («Rosneft'»-kompanijan «Samotlorneftegaz» i «RN-Nižnevartovsk»-alajagused), gazan ümbriradmižen kompleksal («SiburTümen'Gaz»-kompanii), kivivoinümbriradmižel, sauvondmaterialiden tegimil i sömtegimištol (2 lihaedheotandad, maidtegim, oludtegim, 4 leibänedheotandad, kalanümbriradai tegim).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Ob'-jogen oiktal randal, 45 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kaik lidn da sen ümbrištod oma saudud sol, seištas pudotesil da vajil. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 408 km päivlaskmha orhal vai 511 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Streževoi (Tomskan agj) 52 km suvipäivnouzmha orhal vai 63 km avtol i Megion 20 km lodeheze orhal, 25 km avtotedme vai raudtel.

Nižnevartovsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 251 694 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 61,6%, totarlaižed — 9,1%, ukrainalaižed — 5,8%, baškiralaižed — 3,1%, azerbaidžanlaižed — 1,8%, vaugedvenälaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 8,6%, rahvahuden ozutandata — 9,0%.

Nižnevartovskan valdkundaline universitet, kivivoin tehnikum, edheotaikundan tehnikum i nell' kolledžad oma opendusen aluzkundoikš, mugažo om verhiden lidnoiden filialid. Kuz' sportkompleksad ratas lidnas.

Edeline lidnan pämez' om Vasilii Tihonov (reduku 2016 — semendku 2021).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Navigacijan aigan voib sadas Hanti-Mansiiskhasai jogiportan kal't, no se radab vemha ujuden jüguid tobjimalaz. Päraudtestancijan sauvuz om loptüd vl 2002 lidnan päivnouzmas.

Rahvahidenkeskeine civiline Nižnevartovsk-lendimport (NJC / НЖВ) sijadase 4 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid järedoihe lidnoihe Venämadme: Moskv, Tümen', Kazan', Novosibirsk, Irkutsk da erased toižed.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad
Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai