Nižnevartovsk
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 278,725 ristitud |
Pind | 270,59 km² |
![]() | |
Pämez' | Dmitrii Koščenko (semendku 2021—) |
Telefonkod | +7−3466-xxx-xxx |
Avtokod | 86, 186 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Nižnevartovsk (ven.: Нижневартовск, tot.: Түбән Варта, ukr.: Нижньовартовськ) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon päivnouzmas. Se om ümbrikon kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Nižnevartovskan rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1909 kuti Nižnevartovskai-valdmad varatoitmaha torgovanoiden jogipurulaivoid haugoil da Vartovskoje-žilo (ven.: село Вартовское) läz sidä. Vodele 1965 avaitihe kivivoin järedoid löudmižsijid, sidä kesken Samotlor-järvenno (30 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi), i udesnimitihe žilod Nižnevartovskii (ven.: посёлок Нижневартовский). Žilo da kivivoin samižen edheotand sauvoškanzihe hotkas, hot' tegihe äjid radoid komsomolan sauvondal mašinoita. Nižnevartovsk sai lidnan statusad vn 1972 9. päiväl keväz'kud, i sen-žo voden redukus ezmäine avialinii Moskvhasai ühtenzoiti lidnad mirunke. Vll 1975−1976 saudihe raudted Surgutaspäi, i vl 1980 ajaškanzihe passažirjonusid Sverdlovskhasai.
Nižnevartovsk šingotase kivivoin da sen gazan samižel («Rosneft'»-kompanijan «Samotlorneftegaz» i «RN-Nižnevartovsk»-alajagused), gazan ümbriradmižen kompleksal («SiburTümen'Gaz»-kompanii), kivivoinümbriradmižel, sauvondmaterialiden tegimil i sömtegimištol (2 lihaedheotandad, maidtegim, oludtegim, 4 leibänedheotandad, kalanümbriradai tegim).
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Ob'-jogen oiktal randal, 45 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kaik lidn da sen ümbrištod oma saudud sol, seištas pudotesil da vajil. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 408 km päivlaskmha orhal vai 511 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Streževoi (Tomskan agj) 52 km suvipäivnouzmha orhal vai 63 km avtol i Megion 20 km lodeheze orhal, 25 km avtotedme vai raudtel.
Nižnevartovsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 251 694 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 61,6%, totarlaižed — 9,1%, ukrainalaižed — 5,8%, baškiralaižed — 3,1%, azerbaidžanlaižed — 1,8%, vaugedvenälaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 8,6%, rahvahuden ozutandata — 9,0%.
Nižnevartovskan valdkundaline universitet, kivivoin tehnikum, edheotaikundan tehnikum i nell' kolledžad oma opendusen aluzkundoikš, mugažo om verhiden lidnoiden filialid. Kuz' sportkompleksad ratas lidnas.
Edeline lidnan pämez' om Vasilii Tihonov (reduku 2016 — semendku 2021).
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Navigacijan aigan voib sadas Hanti-Mansiiskhasai jogiportan kal't, no se radab vemha ujuden jüguid tobjimalaz. Päraudtestancijan sauvuz om loptüd vl 2002 lidnan päivnouzmas.
Rahvahidenkeskeine civiline Nižnevartovsk-lendimport (NJC / НЖВ) sijadase 4 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid järedoihe lidnoihe Venämadme: Moskv, Tümen', Kazan', Novosibirsk, Irkutsk da erased toižed.
Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Nižnevartovsk Vikiaitas |
Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad | ||
Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai | ||