Jugorsk

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Jugorsk
Югорск
 Lidnanznam
Yugorsk coat of arms.png
 Flag
Flag of Yugorsk (Khanty-Mansia (Yugra)).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 37 150 ristitud
Pind 15 km²
Jugorsk Югорск
Pämez' Andrei Borodkin
(heinku 2 018—)
Telefonkod +7-34 675-xx-xxx
Avtokod 86, 186
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Jugorsk (ven.: Югорск) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon päivlaskmas. Om ümbärtud Sovetskijan rajonan territorijal.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1962 kuti Komsomol'skii-žilo Ess-raudtestancijanno (nimitihe Ess-jogen mödhe, nüg. Geologičeskai-stancii, ven.: Геологическая) sauvomha da holitamha «Ivdel'Priobje»-raudted i otmaha kävutamižhe mecan parččomid da gazan löudmižsijid. Vl 1992 žilo sai lidnan statusad, udesnimitihe sen tahondan amuižen nimitusen mödhe (Jugr). Vl 1996 ühtištuihe Mansiiskii-žilod i Komsomol'skii-2-sodažilod lidnanke.

Jugorsk šingotase gazan pompandal, gazanveimiden sauvondan trestal, sauvondmaterialiden pästandal (materialoiden kombinat, savič) i omblendfabrikal.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Ess-jogen hural randpolel (ven.: Эсс, Kondan oiged ližajogi, Irtišan hurapol'ne bassein), 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad jogehesai om 4 km päivlaskmha, Hanti-Mansiiskhasai om 305 km päivnouzmha orhal vai 380 km avtotedme. Lähembaine civiline lendimport sijadase Sovetskii-lidnas (OVS / СОЙ) 15 km päivnouzmpolehe, om reisid Moskvha, Piterihe, tranzitreisid Tümen'Belojarskii, sijaližid reisid punolendimil. Toižed lähembaižed lidnad oma Nägan' 144 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai raudtel, 276 km avtotedme, Urai 154 km suvipäivnouzmha orhal vai 204 km avtol i Ivdel' (Sverdlovskan agj) 171 km suvipäivlaskmha orhal, 187 km avtol vai raudtel.

Klimat om kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — −0,7 C°, vilukun lämuz −16,5 C°, heinkun — +17,5 C°. Paneb sadegid 529 mm vodes.

Jugorsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 152,18 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 067 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen päjumalanpert' om saudud lidnha vll 1995−2001, sen ližaks časoun' om olmas kahesan pühämehen kuvanke.

Jugorskan politehnine kolledž[1] i Gazproman openduztegimištoline keskuz oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Jugorskan politehnižen kolledžan sait (yugorskpk.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad
Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai