Nägan'

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Nägan'
Нягань
Lidnanznam
Coat of arms of Nyagan.png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 57 765 ristitud
Pind 50 km²
Nägan' Нягань
Pämez' Ivan Jamašev
(reduku 2 016—)
Telefonkod +7-34 672-xx-xxx
Avtokod 86, 186
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Nägan' (ven. i tot.: Нягань) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon päivlaskmas. Om ümbärtud Oktäbr'skojen rajonan territorijal.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ezmäižed kaikenaigaižed eläjad mainitadas niiš tahoiš 19. voz'sadan lopus.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1965 kuti Näh-žilo varhapanemha mecad. Vodele 1967 saudihe raudted Ivdelišpäi (Sverdlovskan agj) žilhosai, ezmäine jonuz tuli, Nägan'-raudtestancii radab lidnan päivlaskmaižes palas. Vl 1978 sädihe «Krasnoleninskneftegazgeologija»-tedištelendekspedicijan, i pigai löutihe kivivoid žilon ümbrištos. Vl 1985 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke, udesnimitihe raudtestancijan mödhe.

Nägan' šingotase kivivoin da sen gazan samižel (6 mln tonnoid i 1,5 mlrd m³ vl 2015, «PN-Nägan'neftegaz» om «Rosneft'»-kompanijan palaks), kivivoinümbriradajal tegimel, Näganin GRES:al, kivivoin gazan ümbriradmižel, irgän kvarcan edheotandal, mecan varhapanendal da ümbriradmižel brusha.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Nägin'jugan-jogen hural randal (ven.: Нягыньюган 120 km pitte, Obin hura ližajogi), 40 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 228 km suvipäivnouzmha orhal vai 288 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sovetskii 131 km suvipäivlaskmha orhal vai raudtel, 262 km avtotedme i sen lähine Jugorsk 10 kilometras edemba. Regionaline Nägan'-lendimport (NYA / НЯГ, 14,2 tuh. passažiroid vl 2017) om saudud 10 km suvipäivnouzmha lidnan röunaspäi, tehtas aterjreisid i letas ümbrikodme.

Klimat om kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — −1,4 C°, vilukun lämuz −23,1 C°, heinkun — +17,3 C°.

Nägan' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 814 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 54 890 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 60 700 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksii Moskvalaižen päjumalanpert'[1] om saudud lidnha vll 1993−2004, islaman mečet' om olmas.

Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010): venälaižed — 67,5%, totarlaižed — 7,1%, ukrainalaižed — 5,0%, baškiralaižed — 2,1%, azerbaidžanlaižed — 1,7%, uzbekad — 1,5%, kirgizlaižed — 0,9%, vaugedvenälaižed — 0,9%, čuvašalaižed — 0,8%, kumikad — 0,8%, toižed rahvahad — 6,9%, rahvahuden ozutandata — 4,8%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Näganin tehnologine kolledž, Uralan politehnižen kolledžan filial[2] (Jekaterinburg), Uralan tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman filial (Jekaterinburg) i Žirnovskan kivivoitehnikuman filial.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Näganin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Uralan politehnižen kolledžan Näganin filialan sait (упк-нягань.рф). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad
Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai