Kogalim

Vikipedii-späi
Kogalim
Когалым (ven.)
Коголым (hant.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 64,704 ristitud
Pind 153,5 km²
Kogalim Когалым (ven.) Коголым (hant.)
Pämez' Nikolai Pal'čikov
(sulaku 2013—)
Telefonkod +7−34 667-xx-xxx
Avtokod 86, 186
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Kogalim (ven. i tot.: Когалым, hant.: Коголым, ukr.: Когалим) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Om ümbärtud Surgutan rajonan territorijal.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1975 kuti Kogalimskai-raudtestancii olnudel sauvomas «Surgut — Korotčaevo»-raudtel, vspäi 1976 oli Kogalimskii-žilo, hantin kelen коголым-sana znamoičeb «nova». Vspäi 1978 otaškanzihe kävutamižhe kivivoin sijaližid järedoid löudmižsijid. Vn 1985 15. päiväl elokud žilo sai lidnan statusad ümbrikon alištusenke.

Kogalim šingotase kivivoin samižel («Lukoil-Päivlaskmaine Sibir'»-kompanijan päedheotandad), ventil'likutimiden tegimel, sauvondmaterialiden tehmižel (plastiktorved), sömän pästandal (maidtegim) i himižreagentoiden tegimel.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Ingujagun-jogen hural randal tobjimalaz (235 km pitte, Obin oigedpol'ne bassein), 80 m korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud penil järvil. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 321 km suvipäivlaskmha orhal vai 468 km avtotedme. Lähembaine lidn om Pokači 82 km suvipäivnouzmha orhal vai 140 km avtol. Regionaline lendimport (KGP / КОГ) om saudud 6 km suvhe lidnaspäi, tehtas reisid Moskvha, Ufaha, Samarha i Iževskha.

Klimat om kontinentaline. Heinkun lämuz om +17,1 C°, vilukun — −18,4 C°. Voden keskmäine lämuz om −2,5 C°. Paneb sadegid 550 mm vodes.

Ortjagun-žilo (142 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Kogaliman ližaks. Lidnfartaliden pind om läz 35 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58 181 ristitud, lidnümbrikon — 58 337 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 64 846 ristitud elihe lidnümbrikos.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1], protestantizman jumalanpert' (videnkümnenden päivän polenpidajad) i islamanuskojiden mečet' oma saudud lidnha.

Rahvahad (lidn, enamba 0,8% vl 2010): venälaižed — 57,8%, ukrainalaižed — 10,0%, totarlaižed — 9,2%, azerbaidžanlaižed — 3,8%, baškiralaižed — 3,7%, kumikad — 2,1%, moldovalaižed — 1,7%, čečenalaižed — 1,6%, čuvašalaižed — 1,1%, avarad — 1,0%, vaugedvenälaižed — 0,9%, marilaižed — 0,9%, lezgilaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 4,8%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kogaliman pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad
Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai