Läntor
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2017) | 39,841 ristitud |
Pind | 63,07 km² |
Pämez' | Sergei Mahinä (semendku 2004—) |
Telefonkod | +7−34 638-xx-xxx |
Avtokod | 86, 186 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Läntor (ven. i ukr.: Лянтор, tot.: Ләнтор) om Venäman lidn da lidnankund Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon keskuses. Se mülüb Surgutan rajonha.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1931 kuti kalanpüdajiden rahvahaline Pim-žilo, nimitihe jogen mödhe. Vl 1966 avaitihe kivivoin da sen gazan Läntoran löudmižsijan, nimitihe Läntor-Tuhlor-järven mödhe. Vl 1978 sauvoškanzihe kivivoin sajiden žilod Piman sijas, udesnimitihe sidä Läntorskii-žiloks. Vn 1992 18. päiväl semendkud se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Läntor šingotase kivivoin samižel («Läntorneft'»-kompanijan 9 löudmižsijad lidnan ümbrištos, «Surgutneftegaz:an» pala) i kivivoingazan ümbriradmižen tegimel.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Pim-jogen hural randal (390 km pitte, Obin oiged ližajogi), 55 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Vačim-Jagun-jogi lankteb Pimha lidnas. Läntor om ümbärtud penil järvil. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 182 km suvipäivlaskmha orhal vai 365 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Surgut (lähembaine raudtestancii da rahvahidenkeskeine lendimport avtotedme) 77 km suvipäivnouzmha orhal vai 92 km avtol i Neftejugansk 64 km suvhe orhal vai 134 km avtotedme.
Läntor om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 87,56 km².
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 38 992 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 40 135 eläjad vl 2015.
Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010): venälaižed — 51,4%, totarlaižed — 9,8%, ukrainalaižed — 8,1%, baškiralaižed — 4,1%, kumikad — 3,5%, tadžikalaižed — 2,4%, azerbaidžanlaižed — 2,0%, čuvašalaižed — 1,7%, čečenalaižed — 1,4%, lezgilaižed — 1,2%, nogailaižed — 1,1%, uzbekad — 1,1%, armenijalaižed — 0,8%, kazahlaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 6,6%, rahvahuden ozutandata — 4,0%.
Läntoran kivivointehnikum[1] (Jugran valdkundaližen universitetan filial) om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
![]() |
Läntor Vikiaitas |
Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad | ||
Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai | ||