Mine sisu juurde

Sovetskii (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)

Vikipedii-späi
Sovetskii
Советский
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 31,138 ristitud
Pind 50 km²
SovetskiiСоветский
Pämez' Aleksandr Kulagin
(reduku 2020—)
Telefonkod +7−34 675-xx-xxx
Avtokod 86, 186
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Sovetskii (ven.: Сове́тский, tot.: Советский) om Venäman lidn da lidnankund Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon päivlaskmas. Se om Sovetskijan rajonan administrativižeks keskuseks da palaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1962 kuti ižanduz varhapanemha mecad (mecpromhoz) da Sovetskii-žilo senno. Kätihe žilod lidnanvuiččeks vn 1963 21. päiväl vilukud 1500 eläjanke, i lugetas necidä alusenpanendan oficialižeks dataks. Vn 1963 elokus ezmäine jonuz tuli žilho raudtedme Ivdelišpäi, nügüd' Üläkondan-stancii (ven.: Верхнекондинская) om olmas lidnan keskuzpalas «Ivdel' — Priobje»-raudtekeskustal. Vll 1984−1987 regionaližen lendimportan (OVS / СОЙ) lendahtamižsarg om saudud. Vn 1996 23. päiväl tal'vkud žilo sai lidnan statusad.

Sovetskii šingotase mecan varhapanendal da sen ümbriradmižel sauvondmaterialikš (komplektad sauvomha pertid, kleidüd puižed lehtesed da plitud), meblin tehmižel, mugažo raudbetonkonstrukcijoiden tegim radab.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Sovetskijan rajonan sijaduz avtonomižes ümbrikos vn 2013 kartal

Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Obin hurapol'žes basseinas, 112 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl.

Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 295 km päivnouzmha orhal vai 365 km avtotedme. Lähembaine lidn om Jugorsk kümnes kilometras päivlaskmha orhal, raudtel vai avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Se voib vajehtuda teravas päivesen aigan, sügüzel i kevädel eriližešti. Lidnan tahond om Edahaižen Pohjoižen rajonha tazostadud. Kezakun-elokun keskmäine lämuz om +18..+22 C°, tal'vkun-uhokun −13..−15 C°. Ekstremumad oma −48 C° i +38 C°.

Sovetskii om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 388,90 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Žukov (tal'vku 2016 — reduku 2020). Lidnan Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Svetlana Il'jina vn 2024 keväz'kuspäi. Edeližed nevondkundan ezimehed oma Jekaterina Pisarenko (reduku 2020 — keväz'ku 2024), Aleksandr Medet (reduku 2016 — reduku 2020), Aleksandr Žukov (radoi vn 2016 redukuhusai).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 495 ristitud, rajonan koume videndest, vn 2021 — 31 138 ristitud. Kaik 29 456 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 1,3 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 78,7 %, totarlaižed — 7,8 %, ukrainalaižed — 3,2 %, azerbaidžanlaižed — 1,6 %, baškiralaižed — 1,3 %, toižed rahvahad — 7,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid[1] oma saudud lidnas: Sündun Voznesen'jan (om saudud vll 2014−2019), Mikulai-čudonsädajan (vll 1990−1997) i ph. Ksenija Piterilaižen (letihe vl 2015). Islaman «Nur»-pühäpert' (2015) om avaitud.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kahesa nimitadud päivkodid, koume keskškolad (nomer 1, 2, 4), gimnazii (ende keskškol nomer 3), rajonan lapsiden sädamižen pert', rajonan Sozvedije-keskuz («Tähthišt»), čomamahtoiden škol, rajonan olimpižen varan sportškol.

Sovetskijan politehnine kolledž[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

  1. Sovetskijan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Sovetskijan politehnižen kolledžan sait (sovpoliteh.ru). (ven.)


Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad
Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai