Mine sisu juurde

Birobidžan

Vikipedii-späi
Birobidžan
Биробиджан (ven.)
ביראָבידזשאַן (jidiš)
(Birabidzsan)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 67,788 ristitud
Pind 169,38 km²
Birobidžan Биробиджан (ven.) ביראָבידזשאַן (jidiš) (Birabidzsan)
Pämez' Maksim Semönov
(keväz'ku 2022—)
Telefonkod +7−42 622-xx-xxx
Avtokod 79
Aigvö UTC+10 (MSK+7)


Agjan muzei i kirjišt Šolom-Aleiheman nimed (2016)

Birobidžan (ven.: Биробиджа́н, jidiš: ביראָבידזשאַן Birabidzsan, evenk.: Бира бид(ж)енэ) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Evrejan avtonomižen agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo om Birobidžanan rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü rajonha).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1915 kuti žilo Tihon'kai-raudtestancijanno Amuran raudtel (Transsiban pala) elänzoitmaha tahondad. Vspäi 1931 kätihe sidä radnikžiloks da nimitihe nügüdläižikš tahondan mödhe, vhesai 1934 nimen oficialine toižend oli Biro-Bidžan. Tahond sijadase Bir- da Bidžan-jogiden keskes. Jogiden nimed kändasoiš evenkan kelespäi kuti «jogi» — bira i «kaikenaigaine seižundtaho» — bidžen, molembad lanktas Amur-joghe huralpäi, sadakilometrine keskust erigotab jogid. Vl 1937 radnikžilo sai lidnan statusad.

Birobidžan šingotase mebel'edheotandoil, keng'fabrikal, sömtegimištol (maidproduktad, makaronad, paštatezsijad), mecan ümbriradmižel i varažomižandusel.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Bir-jogen randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kitain röunhasai om 75 km suvhe. Lähembaine järed lidn om Habarovsk 162 km päivnouzmha orhal, 188 km avtotedme vai raudtel.

Klimat om ven mussonine. Tal'v om vilu da kuiv, kezal om räk da luja nepsuz. Voden keskmäine lämuz om +1,9 C°, kezakun-elokun +18,9..+21,1 C°, tal'vkun-uhokun −16,5..−22,2 C°. Ekstremumad oma −43,7 C° (viluku) i +39,9 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +5,9 C° (uhoku). Ei voi olda sulasäd vilukus. Paneb sadegid 682 mm vodes, niišpäi 409 mm kezakus-elokus, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-keväz'kus (5..19 mm kus).

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Birobidžan om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om mer. Edeližed merad oma Aleksandr Golovatii (sulaku 2019 — viluku 2022), Jevgenii Korostelöv (kezaku 2015 — keväz'ku 2019). Lidnan Duman ezimez' om Anton Boltov vn 2022 vilukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Artöm Kulikov (reduku 2019 — viluku 2021).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 75 413 ristitud, vn 2021 — 70 064 ristitud. Kaik 74 095 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 86 700 eläjad vl 1992.

Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid om saudud lidnas[1]: Pühän Jumalanmaman Blagoveššenjan kafedraline päjumalanpert', puine Mikulai-čudonsädajan jumalanpert', kaks' jumalanpertid toižiš sauvusiš (aluzkundoidenno), koume časounäd, Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpert' (om sauvomas vspäi 2012). Judaizman kaks' pühäpertid oma saudud da avaitud: «Beit Tšuva» (1980-nzil vozil) i «Beit Menahem» (saudihe vspäi 2004).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Birobidžanan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Evrejan avtonomižen agjan lidnad
Birobidžan | Oblučje


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež