Belgorod

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Belgorod
Белгород
 Lidnanznam
Coat of Arms of Belgorod.svg
 Flag
Flag of Belgorod.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 391 135 ristitud
Pind 153,1 km²
BelgorodБелгород
Pämez' Konstantin Poležajev (2 015—)
Telefonkod +7-4 722-xxx-xxx
Avtokod 31
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Belgorod (ven.: Белгород) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Belgorodan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Vspäi 2007 Belgorod om «sodahoštusen lidn»-arvnimenke.

Kaivuzmašiništonsauvomižen, sauvondmaterialiden edheotandad da sömtegimišt harakterizuidas lidnad.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Amuine Severskii-lidnuz oli pandud Vezölk-jogen randal sen lanktendan sijanno Severskii Doncha 10. voz'sadal. Sil-žo voz'sadal kalaidajad heimod paniba sidä mantazole.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Födor I Čudokahan käskön mödhe vn 1596 sügüz'kun 11. päiväspäi kuti lidnuz Venäman valdkundröunanno. Vozil 1727-1779 Belgorod oli Belgorodan gubernijan keskuseks, sid' mülüi Kurskan gubernijha makundan keskuseks. Vl 1954 panihe Belgorodan agjan alusen, i Belgorod tegihe sen keskuseks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Severskii Donc-jogen muugotil randoil, 200 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl (keskuz om 130 m korktusel). Pertišt otab koumen kukhan pautkid, reljef om vanoikaz. Belgorodan vezivaradim augotaze lidnan territorijal. Matkad Moskvhasai om 700 km pohjoižhe, Ukrainan röunhasai — 40 km suvhe. Lähembaine sur' lidn om röunantagaine Har'kov 71 km suvipäivlaskmha.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz +7,7 C°. Paneb sadegid 605 mm vodes, enamba kezal (192 mm).

Londuseližed varad oma mel, letked, saved, reskvezi, mineralveded, mustma, ištutadud kavag'mecad.

Belgorod jagaze kahthe ümbrikho: Päivnouzmaine (ven. Восточный) i Päivlaskmaine (ven. Западный). Lidn om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 356 402 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 600 tuhad elädas ezilidnoidenke.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ühtenzoittas lidnad rajonkeskusidenke, Venäman da Ukrainan suridenke lidnoidenke. 20. voz'sadan augotišespäi Belgorod om järed raudtesol'm, raudted lähttas Kurskha, Sumihe, Har'kovha.

Rahvahidenkeskeine civiline Belgorod-lendimport (EGO / БЕД) sijadase 4 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas čarterreisid Keskmeren da Tailandan lebutahoihe, mugažo reisid Venämadme (Moskv, Piter, Alauz'lidn; Tümenin agj, Noril'sk — vahtradnikoiden täht).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Belgorodan agjan lidnad
Aleksejevk | Belgorod | Birüč | Graivoron | Gubkin | Koroč | Stroitel' | Šebekino | Uz' Oskol | Valuikad | Vanh Oskol


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež