Stroitel' (lidn)
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 23,780 ristitud |
| Pind | 33 km² |
| Telefonkod | +7−47 244-xx-xxx |
| Avtokod | 31 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Stroitel' (ven.: Строи́тель) om Venäman lidn Belgorodan agjan päivlaskmas. Se om Jakovlevon ümbrikon (rajonan vll 1965−2018) administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud žilho kukuruzpöudol vl 1958 otmaha kävutamižhe raudkivendon Jakovlevo-löudmižsijad. Žilo sai lidnan statusad Belgorodan agjan Duman pätandan mödhe vn 2000 15. tal'vkud.
Stroitel' šingotase Jakovlevo-kaivuden radol, sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbetontegesed, montažezitegesed), mugažo lihanümbriradai tegim radab. Lidnalaižiden znamasine pala radab Belgorodas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalan suves, Vorskl-jogen hural randpolel (Dnepran bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Belgorodan röunhasai om kümne kilometrad suvhe avtotedme, keskuzpalhasai — 21 km. Raudten lopstancii radab ajamha jüguid vaiše.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vll 2004−2018 Stroitelin lidnankund oli olmas. Kaik koume pen't futorad mülüiba lidnankundha Stroitelin ližaks. Lidnankundan pind oli 34,7 km².
Vasilii Nesterov radoi enččen lidnankundan tobmuden pämehen (2003−2004, 2007−2010, vn 2016 semendkuspäi).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 933 ristitud, lidnankundan — 24 304 ristitud, rajonan kaks' videndest, vn 2021 lidnan — 23 780 ristitud. Kaik 24 526 eläjad oli lidnas vl 2017, se ristitišt oli kaikiš suremb kaikes aigas. Sil-žo vodel kaik 24 914 ristitud elihe lidnankundas.
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma saudud lidnas: Sündun Sretenjan jumalanpert' (1993), Belgorodan uziden moknikoiden da hengenavaidusen kundlijoiden jumalanpert' (saudihe vll 2003−2011) i ph. Jurgii-vägestusenkandajan časoun' (2002). Nellänz' pühäpert' ph. Mikulai-čudonsädajan oiktastuseks om sauvomižes udel kaumžomal vspäi 2025. Protestantizman koume pühäpertid oma letud: baptizman, seičemenden päivän adventistoiden, evangelijan ripmatoman jumalankodikundan Blagodat' -pühäpert'.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme nimitadud päivkodid, koume keskškolad (nomer 1..3), lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol, olimpižen varan sportškol.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Jakovlevon politehnine tehnikum[2] i Jakovlevon pedagogine kolledž[3].
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Belgorodan agjan lidnad | ||
| Aleksejevk | Belgorod | Birüč | Graivoron | Gubkin | Koroč | Stroitel' | Šebekino | Uz' Oskol | Valuikad | Vanh Oskol | ||