Murmansk

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Murmansk
Мурманск (ven.)
Мурман ланнҍ (kil'd.-saam.)
Lidnanznam
RUS Murmansk COA.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2015) 305 236 ristitud
Pind 154,4 km²
MurmanskМурманск (ven.)Мурман ланнҍ (kil'd.-saam.)
Pämez' Dmitrii Filippov (2 016—)
Telefonkod +7-8 152-xxx-xxx
Avtokod 51
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Murmanskan ümbrikod:
     Leninan ümbrik      Oktäbrin ümbrik      Pervomaiskii ümbrik

Murmansk (ven.: Мурманск, kil'd.-saam.: Мурман ланнҍ, pohjoižsaam.: Murmánska) om Venäman lidn valdkundan lodehes. Se om Murmanskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, vägilidn.

Murmansk om kaikiš suremb lidn Pohjoižen polärižen pirdan taga. Sen aluz om pandud sureks portaks. Tähäsai Murmansk om Pohjoižen laivišton pävarustuzbaz.

Ird Murmanskas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1916 redukun 4. päiväl kuti Romanov Murmanal (ven.: Романов-на-Мурмане) lidnan statusanke. Fevralin revolücijan jäl'ghe vn 1917 3. päiväl sulakud udesnimitihe lidnad Murmansk:aks.

Vl 1926 se oli pen' lidn 9 tuhad eläjanke. Sikš ku NSTÜ:le pidi säta ičeze port Jävaldmeren randal varatoitmaha Pohjoižlaivištod, arktižid ekspedicijoid, Noril'skan sauvomišt, ümbriradamha kalan püdod, ka sid' Murmansk šingotaškanzihe hotkas. Vodele 1939 lidnan ristitišt oli jo 119 tuhad ristitud. Lidn šingotase järedaks portaks i laivišton bazaks, kaik Venäman atomlaivad oma kirjutadud Murmanskan portas, mugažo sömtegimišton, metalližkonstrukcijoiden i geologijan edheotandoil.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Kolan pol'saren pohjoižel randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Murmansk seižub Murmanan randal, Barencan meren kaiken aigan jädumatoman Kolan lahten kall'oikahil randoil. Lidnan keskuz om lahten päivnouzmaižel randal. Vspäi 2005 avtotesild ühtenzoitab lahten randoid. Matkad avtotedme om läz 1380 km Piterihesai da 1905 km Moskvhasai. Lidnad-kaimdajad seištas lahten randadme: Kol ani suviröunan taga i Severomorsk 7 kilometras pohjoižpäivnouzmaižen röunan taga.

Murmansk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, se jagase 3 administrativižhe ümbrikho: Leninan, Oktäbrin da Pervomaiskii. Ümbrikod ei olgoi municipalitetoikš.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 307 257 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 473 tuhad eläjid vl 1991, ristitišt poleni Murmanan randan sodalidnuziden kändandan taguiči eriližikš lidnoikš, mugažo norišt sirdi valdkundadme ižandusen pahan olendan tagut.

Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 89,6%, ukrainalaižed — 4,6%, vaugedvenälaižed — 1,6%, totarlaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 3,2%.

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Aleksei Goman (sünd. 1983) – Venäman pajatai.
  • Zlata Ognevič (sünd. 1986) – ukrainalaine naine, Ukrainan eläi, ukrainine pajatai.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Murmanskan agjan lidnad
Apatitad | Gadžijevo | Kandalakš | Kirovsk | Kol | Kovdor | Mončegorsk | Murmansk | Olenegorsk | Ostrovnoi | Polärnii | Polärnije Zori | Severomorsk | Snežnogorsk | Zaozörsk | Zapolärnii


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež