Murmansk

Murmansk
Мурманск (ven.)
Мурман ланнҍ (kil'd.-saam.)
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	282,851 ristitud
Pind	154,4 km²
Pämez'	Igor' Morar'; (sulaku 2022—)
Telefonkod	+7−8152-xxx-xxx
Avtokod	51
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Murmansk (ven.: Му́рманск, kil'd.-saam.: Мурман ланнҍ, pohjoižsaam.: Murmánska) om Venäman lidn valdkundan lodehes. Se om Murmanskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, vägilidn.

Murmansk om kaikiš suremb lidn Pohjoižen polärižen pirdan taga. Sen aluz om pandud sureks portaks. Tähäsai Murmansk om Pohjoižen laivišton pävarustuzbaz.

Istorii[vajehtada | vajehtada lähte]

Eländpunktan aluz om pandud vn 1916 redukun 4. päiväl kuti Romanov Murmanal (ven.: Рома́нов-на-Му́рмане) lidnan statusanke. Fevralin revolücijan jäl'ghe vn 1917 3. päiväl sulakud udesnimitihe lidnad Murmansk:aks.

Vl 1926 se oli pen' lidn ühesa tuhad eläjanke. Sikš ku NSTÜ:le pidi säta ičeze port Jävaldmeren randal varatoitmaha Pohjoižlaivištod, arktižid ekspedicijoid, Noril'skan sauvomišt, ümbriradamha kalan püdod, ka sid' Murmansk šingotaškanzihe hotkas. Vodele 1939 lidnan ristitišt oli jo 119 tuhad ristitud.

Murmansk šingotase järedaks portaks^[1] i laivišton bazaks, kaik Venäman atomlaivad oma kirjutadud Murmanskan portas, mugažo sömtegimišton, metalližkonstrukcijoiden i geologijan edheotandoil.

Geografijan andmused[vajehtada | vajehtada lähte]

Lidn sijadase Kolan pol'saren pohjoižel randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Murmansk seižub Murmanan randal, Barencan meren kaiken aigan jädumatoman Kolan lahten kall'oikahil randoil. Lidnan keskuz om lahten päivnouzmaižel randal. Vspäi 2005 avtotesild ühtenzoitab lahten randoid. Matkad avtotedme om läz 1380 km Piterihesai da 1905 km Moskvhasai. Lidnad-kaimdajad seištas lahten randadme: Kol ani suviröunan taga i Severomorsk seičemes kilometras pohjoižpäivnouzmaižen röunan taga.

Klimat om subarktine, läm' Pohjoižatlantine joksmuz pehmdab sidä. Voden keskmäine lämuz om +1,1 C°, kezakun-elokun +9..+13 C°, −7..−10 C°. Voib panda haloid kaikil kuil päiči heinkus. Ekstremumad oma −39,4 C° i +32,9 C°. Paneb sadegid 529 mm vodes, enamba heinkus-elokus (66..71 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (24..29 mm kus).

Murmansk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, se jagase koumeks administrativižeks ümbrikoks: Leninan, Oktäbrin da Pervomaiskii. Ümbrikod ei olgoi municipalitetoikš.

Eläjad[vajehtada | vajehtada lähte]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 307 257 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 473 tuhad eläjid vl 1991, ristitišt poleni Murmanan randan sodalidnuziden kändandan taguiči eriližikš lidnoikš, mugažo norišt sirdi valdkundadme ižandusen pahan olendan tagut.

Rahvahad (enamba 0,8 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 89,6 %, ukrainalaižed — 4,6 %, vaugedvenälaižed — 1,6 %, totarlaižed — 0,8 %, toižed rahvahad — 3,2 %.

Edeližed lidnan pämehed oma:

Dmitrii Filippov (tal'vku 2016 — sügüz'ku 2018);
Tamara Prämikova (sügüz'ku 2018 — reduku 2019, velgusentäutai vn 2021 sügüz'kuspäi vn 2022 keväz'kuhusai);
Andrei Sisoev (reduku 2019 — eloku 2021);
Mihail Belošejev (eloku−sügüz'ku 2021).

Transport[vajehtada | vajehtada lähte]

Avtobusad, trolleibusad i maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Järed jädumatoi jüguiden meriport radab (60,7 mln tonnoid vl 2018). Murmansk-päraudtestancii om saudud vl 1916, sen nügüdläine sauvuz om letud Toižen mail'man sodan jäl'ghe palanuden sijas. Toine stancii lidnas om Komsomol'sk-Murmanskii.

Rahvahidenkeskeine civiline Murmansk-lendimport^[2] (MMK / МУН / ULMM, üks' million passažiroid vl 2019) sijadase Murmaši-žilonno 24 km suvhe-suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi.

Galerei[vajehtada | vajehtada lähte]

Lidnan i agjan administracijoiden sauvuz (2009)
Murmanskan laivkompanijan sauvuz, 2013
Ph. Mikulain kafedraližen päjumalanpertin kompleks, vn 2013 nägu
Murmanskan laivankohenduztegim vl 2015
Murmanskan valdkundaline tehnine universitet, 2010-nded voded (ende ülämeriškol)
Merimehiden kul'turkeskuz (2013)
O'KEI-torguindkeskuz (2013)
Universaline «Volna»-lauk (2012, Laineh)
Murmanskan meriport ühtennimižen karan randal, 2007. voz'
Murmanskan päraudtestancii vl 2009

Tetabad sündnuded[vajehtada | vajehtada lähte]

Aleksei Goman (sünd. 1983) — Venäman pajatai.
Zlata Ognevič (sünd. 1986) — ukrainalaine naine, Ukrainan eläi, ukrainine pajatai.

Homaičendad[vajehtada | vajehtada lähte]

Irdkosketused[vajehtada | vajehtada lähte]

Murmansk Vikiaitas

	Murmanskan agjan lidnad
	Apatitad \| Gadžijevo \| Kandalakš \| Kirovsk \| Kol \| Kovdor \| Mončegorsk \| Murmansk \| Olenegorsk \| Ostrovnoi \| Polärnii \| Polärnije Zori \| Severomorsk \| Snežnogorsk \| Zaozörsk \| Zapolärnii

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] Murmanskan meritorguindportan sait (portmurmansk.ru). (ven.)

[2] Murmansk-lendimportan sait (airport-murmansk.ru). (ven.)

[1]

[2]