Polärnije Zori

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Polärnije Zori
Полярные Зори
Lidnanznam
Coat of Arms of Polyarnye Zori (Murmansk oblast) (1995).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 14 644 ristitud
Pind 3,6 km²
Polärnije ZoriПолярные Зори
Pämez' Maksim Puhov (2 013—)
Telefonkod +7-81 532-xx-xxx
Avtokod 51
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Polärnije Zori (ven.: Полярные Зори) om Venäman lidn Murmanskan agjan suvipäivlaskmas. Se om municipaližen «Polärnije Zori-lidn»-ühtnikan keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1968 kuti žilo atomelektrostancijan sauvojiden täht Apatitan rajonha läz Zašejek-žilod. Oficialižešti Polärnije Zori-radnikžilo om kirjutadud vl 1973 tal'vkun 20. päiväl, alištui Apatitad-lidnale. Polärnije Zori tegihe lidnaks agjan alištusenke vl 1991 sulakun 22. päiväl.

Lidn om üks' kaikiš pohjoižembiš eländpunktoišpäi, kus ei olele polärišt öd. 22. päiväl tal'vkud om kaikiš lühüdamb 21-minutaine päiv.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Nivanjogen randal i Pinjärven (ven.: Пинозеро) pohjoižrandal, 116 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Murmanskhasai om 179 km pohjoižhe orhal vai 220 km «Kol»-avtotedme. Lähembaine lidn om Kandalakš 25 km suvhe orhal, 37 km «Kol»-avtotedme.

Afrikand- (ven.: Африканда) da Zašejek-žilod mugažo mülüdas municipaližhe «Polärnije Zori-lidn»-ühtnikha, om Venäman sodavägid sigä. Ühtnikan pind om 1000 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 096 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1989 — 19 428 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican jumalanpert' (2002) om lidnas.

Energetine kolledž om specialižen professionaližen opendusen aluzkundaks.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ekonomikan päsarakod oma energetik da sauvond. Kolan AES sijadase läz lidnad, siš om severz' stancijan holitajid edheotandoid. Mugažo Niva GES-1 Pirengan vezivaradimenke oma olmas (saudihe niid vll 1950—1954). Sportturizman infrastruktur om olmas: koume adivpertid, ujundbassein, jästadion suks'trassanke, «Salma»-kompleks mägisuksil štargumha.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Ühtennimine raudtestancii om PetroskoiMurmansk raudtel, ezilidnelektrojonused ajadas Kandalakšan da Apatitoiden keskes.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Murmanskan agjan lidnad
Apatitad | Gadžijevo | Kandalakš | Kirovsk | Kol | Kovdor | Mončegorsk | Murmansk | Olenegorsk | Ostrovnoi | Polärnii | Polärnije Zori | Severomorsk | Snežnogorsk | Zaozörsk | Zapolärnii