Zapolärnii
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 14,231 ristitud |
| Pind | 12 km² |
| Telefonkod | +7−81 554-xx-xxx |
| Avtokod | 51 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Zapolärnii (ven.: Заполя́рный) om Venäman lidn Murmanskan agjan lodehes. Mülüb Pečengan ümbrikho (edel vn 2020 semendkud rajon), sen üks'jäine lidn da kaikiš enamba elänzoittud punkt.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud sauvomha küllästamižkombinatad vas'ken da nikelin löudmižsijanno Ždanovan nimel nimitadud vl 1955. Kirjutihe žilod Zapolärnijaks vl 1956, kätihe radnikžiloks vl 1957. Zapolärnii sai lidnan statusad vl 1963. Sen kartte Gornii-radnikžilo (edel 1958. vot Pil'gujärvi) om mülütadud lidnha vl 1967.
Zapolärnii šingotase Kolan kaivuzmetallurgižel kompanijal («Noril'skii nikel'»-koncernan pala), sen «Pohjoine»-kaivuz, küllästamižtegim i suladuzcehan poltandtarh ratas lidnas. Kivenümbriradai tegim[1] om saudud.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn om röunanverine, sijadase ümbrikon pohjoižpalan keskuses, 116 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Nikel'-rajonkeskushesai om kaks'kümne viž kilometrad päivlaskmha avtotedme, Murmanskhasai om 102 km suvipäivnouzmha orhal vai 160 km avtotedme. Om kümne kilometrad pohjoižhe orhal Norvegijan valdkundröunhasai. Lähembaine lidn om Zaozörsk 63 km päivnouzmha orhal vai 87 km avtotedme. Zapolärnai-raudtestancii om «Nikel' — Kol»-keskustal.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Zapolärnii oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks, kund om likvidiruidud vl 2021. Lidnankundan pind oli 416,5 km².
Jäl'gmäine lidnan Administracijan pämez' oli Andrei Kuznecov (tal'vku 2015 — sügüz'ku 2021).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 288 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest, vn 2021 lidnan — 14 791 ristitud. Kaik 15 194 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23 564 eläjad vl 1989.
Ortodoksižen hristanuskondan Eläban Eziauguižen Stroican puine uz' jumalanpert'[2] om letud vll 2014−2019.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme nomeruidud päivkodid (nomer 2, 4..6, 8, 27, 38), aluzškol (nomer 22), kaks' keskškolad (nomer 9 i 19), lapsiden sädamižen pert' nomer 2, muzikškol nomer 2, čomamahtoine škol nomer 2. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš. Ende Mončegorskan politehnižen kolledžan filial oli lidnas.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Torguindkeskuz vl 2021
- Namajogi (2004, ven.: Намайоки)
- Kaivuden nägu vl 2009
- «Oktäbr'»-kul'turkeskuz lidnan pätorgul (kezaku 2021)
- Lebuzon, 2021
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan informacine sait (zapolyarniy51.ru.today). (ven.)
- Pečengan ümbrikon tobmuden sait (pechengamr.gov-murman.ru). (ven.)
| Zapolärnii Vikiaitas |
| Murmanskan agjan lidnad | ||
| Apatitad | Gadžijevo | Kandalakš | Kirovsk | Kol | Kovdor | Mončegorsk | Murmansk | Olenegorsk | Ostrovnoi | Polärnii | Polärnije Zori | Severomorsk | Snežnogorsk | Zaozörsk | Zapolärnii | ||
