Ostrovnoi

Vikipedii-späi
Ostrovnoi
Островной
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 1,412 ristitud
Pind 76 km²
Ostrovnoi Островной
Pämez' Ol'ga Oginova
(viluku 2020—)
Telefonkod +7−81 558-xx-xxx
Avtokod 51
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Ostrovnoi (ven.: Островно́й, ukr.: Островний) om Venäman sauptud lidn Murmanskan agjan päivnouzmas. Se om lidnümbrikon alištunudenke territorijanke administrativine keskuz.

Pohjoižen laivišton Gremih-sodabaz sijadase kahtes kilometras lidnaspäi.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1611 17. päiväl sügüz'kud kuti saamalaižiden Jokan'gan pagast (ven.: Йоканьгский погост, jok.-saam.: Ёфкэ сыййт), nimi sündui jogen mödhe. Vozil 1920−1938 nimitihe sidä Jokan'gan žiloks (ven.: село Йоканьга), sid' Gremih-žiloks (ven.: посёлок Гремиха). Vll 1930−1962 žilo oli agjan Saamen rajonan administrativižeks keskuseks.

Sodameribazan aluz om pandud vl 1915 (tacihe sauvondad), sid' vn 1941 kezal vedenalaižid laivid holitamha pol'tel Arhangel'skan i Murmanskan keskes. Gremih-žilo sai lidnan statusad vl 1981 oficialiženke nügüdläiženke nimenke i Murmansk-140-počtnimenke. Vodele 2014 laivoiden südäitukuine poltuz oli vedadud ujuden tobjimalaz, territorii om lopuližes puhtastandas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

SATÜ:n sijaduz agjan kartal (2011)

Lidn sijadase Barencan meren Pühän Nemen lahten randal, meren čogas, 11 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Lovozeron rajonal.

Matkad Murmanskhasai om 260 km lodeheze orhal, Arhangel'skhasai — 360 km suvhe orhal. Lähembaine lidn om Kirovsk 240 km päivlaskmha orhal. Voib sadas Murmanskaspäi lämuzlaival vai punolendimel, ei ole teid Kolan pol'saredme. Jokan'g-valdmad oma saudud lidnas.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik viž pen't eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Ostrovnoin ližaks. Lidnümbrikon pind — 462,94 km².

Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Svetlana Bogdanova, radoi edel vn 2020 vilukud. Lidnümbrikon Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Viktor Onuku vn 2021 kül'mkuspäi. Edeližed nevondkundan ezimehed oma Artöm Ašurov (viluku 2020 — kül'mku 2021), Gennadii Čistopašin (edel vn 2020 vilukud).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 171 ristitud, lidnümbrikon — 2 222 ristitud. Vl 2017 kaik 1 876 ristitud elihe lidnas i 1 924 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 000 eläjid vl 1996, se poleneb Venäman kaičendministrusen štatan lühendamižen tagut planan mödhe.

Rahvahad (lidnümbrik vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 73,8 %, ukrainalaižed — 12,7 %, vaugedvenälaižed — 1,7 %, totarlaižed — 1,5 %, toižed rahvahad — 10,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma SATÜ:n territorijal: ph. Varlaam Keretilaižen jumalanpert' (vspäi 2013) i ph. Mikulai-čudonsädajan puine časoun' (om saudud vll 2002−2004). Niiden ližaks koume jumalanpertid i kaks' časounäd lidnümbrikon territorijal oliba puižed i ei ole kaičenus.

Professionaližen opendusen aluzkundad sijadasoiš lähembaižiš lidnoiš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Ostrovnoin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Murmanskan agjan lidnad
Apatitad | Gadžijevo | Kandalakš | Kirovsk | Kol | Kovdor | Mončegorsk | Murmansk | Olenegorsk | Ostrovnoi | Polärnii | Polärnije Zori | Severomorsk | Snežnogorsk | Zaozörsk | Zapolärnii