Kirovsk (Murmanskan agj)
| Lidnanznam | |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 24,271 ristitud |
| Pind | 36 km² |
| Pämez' | Vadim Turčinov (kül'mku 2018—) |
| Telefonkod | +7−81 531-xx-xxx |
| Avtokod | 51 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Kirovsk (ven.: Кировск) om Venäman lidn da lidnümbrik Murmanskan agjan keskuzpalas.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 Kukisvumčorr-radnikžiloks samha apatit-mineralad. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1931 30. päiväl redukud Hibinogorsk-nimenke, alištui Leningradan agjan Murmanskan ümbrikon tobmudele. Vspäi 1934 lidn om tetab nügüdläiženke nimenke, nimitihe Sergei Kirovan oiktastuseks.
Sadas apatit-mineralad Kirovsk-lidnas, om koume kaivut i kaks' küllästamižtegint. Om sömtegimišton edheotandoid (konditerižed tegesed, jomižed), mugažo meblin tehmine. Kirovsk om tetab lebutaho štargumha mägisuksil, turizm šingotase sen alusel.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalan lodehes, Hibinad-mägimassivan suves, Sur' Vud-järven suvirandal da Vauged-jogen randoil, Umptek-alangištos, 368 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Murmanskhasai om 145 km pohjoižhe orhal vai 205 km avtotedme. Lähembaine lidn om Apatitad vižtoštkümnes kilometras päivlaskmha. Lavinad voidas laskta Kukisvumčorr-mikrorajonha lumipordol.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kaik kaks' eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Kirovskan ližaks: Titan-eländpunkt (1442 rist. vl 2010) i Koašv-eländpunkt (ven.: Коашва, 882 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 3600 km².
Lidnümbrikon tobmuden pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline lidnümbrikon nevondkundan pämez' om Vladimir Dädik (sügüz'ku 2015 — reduku 2018). Lidnümbrikon Administracijan pämez' om Jurii Kuzin vn 2018 redukuspäi. Edeline Administracijan pämez' om Sergei Svinin (viluku 2017 — sügüz'ku 2018).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 625 ristitud, lidnümbrikon — 30 990 ristitud. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 24 857 eläjad. Vl 2017 kaik 26 687 ristitud elihe lidnas i 28 863 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 46 000 eläjad vl 1967.
Rahvahad (lidnümbrik, enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,4 %, ukrainalaižed — 2,8 %, vaugedvenälaižed — 2,1 %, toižed rahvahad — 2,7 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: Kazanin Jumalanmaman Hibinogorskan naižjumalankodi Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpertinke (letihe vll 1946−1948), Spasan Londuseližen Mel'kuvan jumalanpert' (saudihe vll 2003−2004), nell' tošt pujumalanpertid (oma saudud tantoižil vozil), kaks' časounäd.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma kahesa päivkodid, koume keskškolad (nomerad 2, 5, 7), Hibinan gimnazii, lapsiden sädamižen Hibinad-keskuz, čomamahtoiden škol Aleksandr Rozanovan nimed, sportškol.
Poläriž-al'pine botanine sad-institut[2] funkcioniruib Kirovskas VT:n Kolan tedokeskusen palakundaks. Murmanskan arktižen valdkundaližen universitetan filial[3] andab professionališt vaumičendad.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad i funikulörad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.
Kirovsk-Murmanskii-raudtestancii radoi sarakol Apatitad-lidnaspäi vll 1939−1996, raudte jäi vemha jüguid küllästamižtegimišpäi.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Poläriž-al'pižen botanižen sadun-institutan oranžerei (2007)
- Hibinogorskan naižjumalankodi i sen Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert', vn 2014 nägu
- «Apatit»-kombinat Üläjärvenno vl 2019
- Mägisuksiden «Sur' Vudjävr»-kompleks (2015)
- Kirovskan avtobusstancii vl 2019
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Kirovsk (Murmanskan agj) Vikiaitas |
| Murmanskan agjan lidnad | ||
| Apatitad | Gadžijevo | Kandalakš | Kirovsk | Kol | Kovdor | Mončegorsk | Murmansk | Olenegorsk | Ostrovnoi | Polärnii | Polärnije Zori | Severomorsk | Snežnogorsk | Zaozörsk | Zapolärnii | ||
