Mine sisu juurde

Kirovsk (Murmanskan agj)

Vikipedii-späi
Kirovsk
Кировск
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 24,271 ristitud
Pind 36 km²
Kirovsk Кировск
Pämez' Vadim Turčinov
(kül'mku 2018—)
Telefonkod +7−81 531-xx-xxx
Avtokod 51
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Lidnümbrikon sijaduz agjan kartal (2011)

Kirovsk (ven.: Кировск) om Venäman lidn da lidnümbrik Murmanskan agjan keskuzpalas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 Kukisvumčorr-radnikžiloks samha apatit-mineralad. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1931 30. päiväl redukud Hibinogorsk-nimenke, alištui Leningradan agjan Murmanskan ümbrikon tobmudele. Vspäi 1934 lidn om tetab nügüdläiženke nimenke, nimitihe Sergei Kirovan oiktastuseks.

Sadas apatit-mineralad Kirovsk-lidnas, om koume kaivut i kaks' küllästamižtegint. Om sömtegimišton edheotandoid (konditerižed tegesed, jomižed), mugažo meblin tehmine. Kirovsk om tetab lebutaho štargumha mägisuksil, turizm šingotase sen alusel.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Hibinad-mägimassivan suves, Sur' Vud-järven suvirandal da Vauged-jogen randoil, Umptek-alangištos, 368 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Murmanskhasai om 145 km pohjoižhe orhal vai 205 km avtotedme. Lähembaine lidn om Apatitad 15 km päivlaskmha. Lavinad voidas laskta Kukisvumčorr-mikrorajonha lumipordol.

Kaik kaks' eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Kirovskan ližaks: Titan-eländpunkt (1442 rist. vl 2010) i Koašv-eländpunkt (ven.: Коашва, 882 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 3600 km².

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om Deputatoiden Nevondkundan ezimez'. Edeline lidnümbrikon pämez' om Vladimir Dädik (sügüz'ku 2015 — reduku 2018). Lidnümbrikon Administracijan pämez' om Jurii Kuzin vn 2018 redukuspäi. Edeline Administracijan pämez' om Sergei Svinin (viluku 2017 — sügüz'ku 2018).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 625 ristitud, lidnümbrikon — 30 990 ristitud. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 24 857 eläjad. Vl 2017 kaik 26 687 ristitud elihe lidnas i 28 863 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 46 000 eläjad vl 1967.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,4 %, ukrainalaižed — 2,8 %, vaugedvenälaižed — 2,1 %, toižed rahvahad — 2,7 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: Kazanin Jumalanmaman Hibinogorskan naižjumalankodi Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpertinke (letihe vll 1946−1948), Spasan Londuseližen Mel'kuvan jumalanpert' (saudihe vll 2003−2004), nell' tošt pujumalanpertid (oma saudud tantoižil vozil), kaks' časounäd.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kahesa päivkodid, koume keskškolad (nomerad 2, 5, 7), Hibinan gimnazii, lapsiden sädamižen Hibinad-keskuz, čomamahtoiden škol Aleksandr Rozanovan nimed, sportškol. Poläriž-al'pine botanine sad-institut[2] funkcioniruib Kirovskas VT:n Kolan tedokeskusen palakundaks. Murmanskan arktižen valdkundaližen universitetan filial[3] andab professionališt vaumičendad.

Avtobusad i funikulörad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.

Kirovsk-Murmanskii-raudtestancii radoi sarakol Apatitad-lidnaspäi vll 1939−1996, raudte jäi vemha jüguid küllästamižtegimišpäi.

  1. Kirovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Poläriž-al'pižen botanižen sadun-institutan sait (pabgi.ru). (ven.)
  3. Murmanskan arktine valdkundaline universitet — Kirovskan filialan sait (kf.mauniver.ru). (ven.)



Murmanskan agjan lidnad
Apatitad | Gadžijevo | Kandalakš | Kirovsk | Kol | Kovdor | Mončegorsk | Murmansk | Olenegorsk | Ostrovnoi | Polärnii | Polärnije Zori | Severomorsk | Snežnogorsk | Zaozörsk | Zapolärnii