Iževsk

Vikipedii-späi
Iževsk
Ижевск (ven.)
Ижкар (udm.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 646,468 ristitud
Pind 315,15 km²
Iževsk Ижевск (ven.) Ижкар (udm.)
Pämez' Oleg Bekmemet'jev
(reduku 2018—)
Telefonkod +7−3412-xxx-xxx
Avtokod 18
Aigvö UTC+4 (MSK+1)


Iževskan administrativižed rajonad (vspäi 1987):
1 — Leninan rajon
2 — Oktäbr'skii rajon
3 — Industrialine rajon
4 — Ustinovan rajon
5 — Pervomaiskii rajon

Iževsk (ven.: Ижевск, udm.: Ижкар) om lidn da lidnümbrik Venämas. Se om Udmurtijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, Volgaveren i Uralan azegtegimišton da kul'turan järed keskuz. Zav'jalovon rajon ümbärdab lidnad kaikiš polišpäi.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäižed eländpunktad oliba lidnan territorijal 3.−5. voz'sadal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1760 kuti Iževskan tegim-radnikžilo ümbriradamha raudkivendod Blagodatnai-mägespäi. Nimitihe žilod Iž-jogen mödhe (udm.: Оӵ).

Radnikžilo sai lidnan statusad nügüd'aigaiženke nimenke vl 1918. Vl 1921 regionan keskuz oli sirtud sihe Glazovaspäi. Vozil 1984−1987 lidnan nimi oli Ustinov.

Iževsk šingotase terasen tegimel (valamine i vanund), mašinansauvomižel (azegišt, «Lada»-kebnavtod, mašiništ kivivoin da gazan samižen täht), elektrotehnižel sarakol («Iževskan mototegim», elektromehanine tegim i radiotegim), kivivoin i turbhan samižen edheotandoil, sömtegimištol, sauvondal da sen materialiden pästandal (keramižed i raudbetontegesed), kahtel omblendfabrikal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan kart poleks saudud rengazavtotenke (2012)

Lidn sijadase kukhikahal tazangištol, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Iž-jogi läbitab lidnad (237 km pitte, Kamanjogen oiged ližajogi), se om madal laivoid vaste. Iževskan vezivaradim (uit) om 22 nellikkilometrad pindanke, se om tehtud eländpunktan alusenke padoseinil. Matkad Moskvhasai om 1180 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine sur' lidn om Perm' 281 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3,0 C°, kezakun-elokun +16..+19 C°, tal'vkun-uhokun −11..−12 C°. Ekstremumad oma −47 C° i +38 C°. Paneb sadegid 511 mm vodes, kaikiš vähemb uhokus-sulakus (21..26 mm kus). Mahusen kül'mandan süvüz oleskeleb 170 santimetrhasai.

Iževsk om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe Iževskan eläjiden lugu oli 628 116 ristitud[1], tazovaldkundan ristitišton kaks' videndest eläb siš. Kaikiš suremb ristitišt oli 650..655 tuh. ristituid vozil 1992−2001.

Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010, ozutadud rahvahudenke)[2]: venälaižed — 68,8%, udmurtalaižed — 14,8%, totarlaižed — 8,9%, ukrainalaižed — 0,7%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, marilaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 6,1%.

Ortodoksižen hristanuskondan 34 pühäpertid[3] oma avaitud lidnas: koume päjumalanpertid, kaks'kümne jumalanpertid, kümne časounäd, vanhuskolaižiden jumalanpert'. Protestantizman «Filadel'fii»-jumalankodikundan pühäpert' om saudud. Armenijan jumalankodikundan pühäpert' om letud. Islaman koume pühäpertid oma olmas: pämečet', «Iman Nuri»-pühäpert', keskuzline mečet'. Buddizman «Karma Kagju»-školan keskuz radab.

Edeline lidnan pämez' om Jurii Türin (reduku 2015 — semendku 2018).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rengazavtote om sauvomas vspäi 2002.

Ühtennimine tatanmaine civiline Iževsk-lendimport[4] (ИЖВ / IJK / USII, 544 tuh. passažiroid vl 2021) om üks'jäine lendimport Udmurtijas matknikoiden täht, se sijadase Zav'jalovon rajonas 15 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe i Mustmeren regionan lebutahoiže.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Tetabad sündnuded[vajehta | vajehtada tekst]

  • Pötr Čaikovskii (sünd. 1840 − kol. 1893) — oli venälaine mez' ukrainižen augotižlibundanke, Venäman muzikankirjutai.
  • Mihail Kalašnikov (1919−2013) — oli venälaine mez', Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman tuikutezazegišton konstruktor.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Eläjiden lugu vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe. — Rosstat (gks.ru). (ven.)
  2. Iževskan rahvahaline mülükund lidnan kirjištoiden saital (izhlib.ru). (ven.)
  3. Iževskan pühäpertid sobory.ru-saital.
  4. Iževsk-lendimportan sait (izhavia.su). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Udmurtijan Tazovaldkundan lidnad
Glazov | Iževsk | Kambark | Možg | Sarapul | Votkinsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež