Iževsk

Iževsk
Ижевск (ven.)
Ижкар (udm.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	646,468 ristitud
Pind	315,15 km²
Pämez'	Oleg Bekmemet'jev; (reduku 2018—)
Telefonkod	+7−3412-xxx-xxx
Avtokod	18
Aigvö	UTC+4 (MSK+1)

Iževsk (ven.: Ижевск, udm.: Ижкар) om lidn da lidnümbrik Venämas. Se om Udmurtijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, Volgaveren i Uralan azegtegimišton da kul'turan järed keskuz. Zav'jalovon rajon ümbärdab lidnad kaikiš polišpäi.

Istorii

Ezmäižed eländpunktad oliba lidnan territorijal 3.−5. voz'sadal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1760 kuti Iževskan tegim-radnikžilo ümbriradamha raudkivendod Blagodatnai-mägespäi. Nimitihe žilod Iž-jogen mödhe (udm.: Оӵ).

Radnikžilo sai lidnan statusad nügüd'aigaiženke nimenke vl 1918. Vl 1921 regionan keskuz oli sirtud sihe Glazovaspäi. Vozil 1984−1987 lidnan nimi oli Ustinov.

Iževsk šingotase terasen tegimel (valamine i vanund), mašinansauvomižel (azegišt, «Lada»-kebnavtod, mašiništ kivivoin da gazan samižen täht), elektrotehnižel sarakol («Iževskan mototegim», elektromehanine tegim i radiotegim), kivivoin i turbhan samižen edheotandoil, sömtegimištol, sauvondal da sen materialiden pästandal (keramižed i raudbetontegesed), kahtel omblendfabrikal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase kukhikahal tazangištol, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Iž-jogi läbitab lidnad (237 km pitte, Kamanjogen oiged ližajogi), se om madal laivoid vaste. Iževskan vezivaradim (uit) om 22 nellikkilometrad pindanke, se om tehtud eländpunktan alusenke padoseinil. Matkad Moskvhasai om 1180 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine sur' lidn om Perm' 281 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3,0 C°, kezakun-elokun +16..+19 C°, tal'vkun-uhokun −11..−12 C°. Ekstremumad oma −47 C° i +38 C°. Paneb sadegid 511 mm vodes, kaikiš vähemb uhokus-sulakus (21..26 mm kus). Mahusen kül'mandan süvüz oleskeleb 170 santimetrhasai.

Iževsk om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.

Eläjad

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe Iževskan eläjiden lugu oli 628 116 ristitud^[1], tazovaldkundan ristitišton kaks' videndest eläb siš. Kaikiš suremb ristitišt oli 650..655 tuh. ristituid vozil 1992−2001.

Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010, ozutadud rahvahudenke)^[2]: venälaižed — 68,8%, udmurtalaižed — 14,8%, totarlaižed — 8,9%, ukrainalaižed — 0,7%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, marilaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 6,1%.

Ortodoksižen hristanuskondan 34 pühäpertid^[3] oma avaitud lidnas: koume päjumalanpertid, kaks'kümne jumalanpertid, kümne časounäd, vanhuskolaižiden jumalanpert'. Protestantizman «Filadel'fii»-jumalankodikundan pühäpert' om saudud. Armenijan jumalankodikundan pühäpert' om letud. Islaman koume pühäpertid oma olmas: pämečet', «Iman Nuri»-pühäpert', keskuzline mečet'. Buddizman «Karma Kagju»-školan keskuz radab.

Edeline lidnan pämez' om Jurii Türin (reduku 2015 — semendku 2018).

Transport

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rengazavtote om sauvomas vspäi 2002.

Ühtennimine tatanmaine civiline Iževsk-lendimport^[4] (ИЖВ / IJK / USII, 544 tuh. passažiroid vl 2021) om üks'jäine lendimport Udmurtijas matknikoiden täht, se sijadase Zav'jalovon rajonas 15 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe i Mustmeren regionan lebutahoiže.

Galerei

Iževskan Administracijan sauvuz (2019)
Mikoi-arhangelan kafedraline päjumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2020 nägu
Keskuzline mečet', vn 2019 nägu
«Kalašnikov»-koncernan päfater vl 2018
Udmurtijan valdkundaline universitet, üks' sauvusišpäi
Kivivoin da gazan institut (UVU:n pala) i monument Puškinan muštoks (2013)
Udmurtijan valdkundaline operan i baletan teatr (2009)
Rahvahiden kožmusen pert' (2013)
Zoopark (2020)
Iževsk-päraudtestancijan sauvuz vl 2013

Tetabad sündnuded

Pötr Čaikovskii (sünd. 1840 − kol. 1893) — oli venälaine mez' ukrainižen augotižlibundanke, Venäman muzikankirjutai.
Mihail Kalašnikov (1919−2013) — oli venälaine mez', Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman tuikutezazegišton konstruktor.

Homaičendad

Irdkosketused

Iževsk-lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (izh.ru). (ven.) (udm.) (angl.)

Iževsk Vikiaitas

	Udmurtijan Tazovaldkundan lidnad
	Glazov \| Iževsk \| Kambark \| Možg \| Sarapul \| Votkinsk

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] Eläjiden lugu vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe. — Rosstat (gks.ru). (ven.)

[2] Iževskan rahvahaline mülükund lidnan kirjištoiden saital (izhlib.ru). (ven.)

[3] Iževskan pühäpertid sobory.ru-saital.

[4] Iževsk-lendimportan sait (izhavia.su). (ven.)

[1]

[2]

[3]

[4]