Možg

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Možg
Можга (ven. i udm.)
Lidnanznam
Coat of Arms of Mozhga (Udmurtia) (1980).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 48,750 ristitud
Pind 31 km²
Možg Можга (ven. i udm.)
Pämez' Mihail Trofimov
(eloku 2018—)
Telefonkod +7−34 139-xx-xxx
Avtokod 18
Aigvö UTC+4 (MSK+1)


Možgan lidnanlaptoiden kart (2021)

Možg (ven. i udm.: Можга) om Venäman lidn da municipaline ühtnik (lidnümbrik) Udmurtijan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Sijadase Možgan rajonan keskuses, om sen administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1835 kuti Süginskii tegim (udm.: Сюга шур, ven.: Сюгинский завод) pästamha stökoltegesid sijaližes kvarcletkespäi. Saudihe tegint Jelabugan Fedor Černov-torgovanan rahoil da tahtol.

Vozil 1924−1929 radnikžilon nimi oli Krasnii-žilo (udm.: Красной, ven.: Красный посёлок). Vl 1924 sirtihe Možgan makundan keskust sihe, sikš miše luja lämoipalo tegihe enččes keskuses — Možg-küläs (8 km suvhe lidnaspäi). Žilo sai lidnan statusad vl 1926. Vspäi 1929 lidn nimitase nügüdläižikš Možg-külän da udmurtalaižiden rodun mödhe. Vspäi 1963 alištub tazovaldkundan tobmudele oikti.

Možgan ižandusen päsarakod oma valamiž- da räkänvastaižiden tegesiden edheotandad, metallan ümbriradmine, stökol- da plastikpakuitesen tehmine, meblin i kanctavaroiden pästand puspäi, sömtegimišt.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Süganjogen oiktal randal tobjimalaz (udm.: Сюгы, Vätkanjogen hurapol'ne bassein), 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud mecoil. Matkad Iževskhasai om 76 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 94 km R320-avtotedme (läbitab lidnad suvipäivnouzmas).

Možg om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 47 961 ristitud. Vspäi 1992 lidnan ristitišt vajehtase 47..49 tuhad eläjid röunoiš, kaikiš suremb oli 49 841 eläjad vl 2014.

Rahvahad (vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 56,5%, udmurtalaižed — 25,8%, totarlaižed — 15,6%, toižed rahvahad — 2,1%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma olmas lidnas: Mikoi-arhangelan i Mikulai-čudonsädajan. Protestantizman severz'-se kundoid oma lidnas. Islaman pühäpert' (om saudud vll 1988−1992) i hengeline škol oma avaitud.

Professionaližen opendusen aluzkundad: pedagogine kolledž, agrotegimištoline kolledž, Tazovaldkundan medkolledžan Možgan filial[2].

Edeline lidnümbrikon pämez' om Aleksei Šišov (reduku 2015 — sulaku 2018).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks.

Vspäi 1916 Kazan'Jekaterinburg raudte läbitab lidnad. Možg-raudtestancijan nimi oli Süginskai-stancii Toižen mail'man sodan lophusai.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Možgan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Tazovaldkundan medkolledžan Možgan filialan sait (mozhga.rmkur.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Udmurtijan Tazovaldkundan lidnad
Glazov | Iževsk | Kambark | Možg | Sarapul | Votkinsk