Abakan

Vikipedii
Abakan
Абакан (ven.)
Ағбан (hak.)
 Lidnanznam
Coat of Arms of Abakan (Khakassia).png
 Flag
Flag of Abakan (Khakassia).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 187,239 ristitud
Pind 112,38 km²
Abakan Абакан (ven.) Ағбан (hak.)
Pämez' Aleksei Lömin
(tal'vku 2019—)
Telefonkod +7−3902-xxx-xxx
Avtokod 19
Aigvö UTC+7 (MSK+4)


Lidnan kart (2021)

Abakan (ven.: Абакан, hak.: Ағбан) om lidn Venälaižes Federacijas, Sibirin suves. Se om Hakasijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ende gunnoiden lidnuz oli olmas Samohval-mägenno. Sid' kalaidajad nimitihe ülüt Ah Tigei «vauged mägenpa» jurtiden äjüden tagut. Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1675 kuti Abakanan lidnuz (ven.: Абаканский острог). 1780-nziš vozišpäi nimitihe küläd Ust'-Abakanskoje.

Vl 1925 saudihe raudted Minusinskhasai i avaidihe Abakan-raudtestancijad. Panihe Hakasijan avtonomijan alust vn 1925 tal'vkus, siš aigaspäi eländpunkt tegihe Hakasijan administrativižeks keskuseks. Eländfartalad sünduiba žilon raudtestancijanno i külän keskes. Vl 1931 kaikile niile anttihe lidnan statusad da udesnimitihe nügüdläižikš.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Abakan seižub ühtennimižen jogen lanktendan sijas Jeniseiha (hura ližajogi), Hakasiž-Minusinskan katl'usen keskuses, 250 m korktusel valdmeren pindan päl. Jenisein son' ümbärdab Samohval-mäged lidnas. Matkad Moskvhasai om 3390 km päivlaskmha orhal. Ezilidnad oma Černogorsk (lodeheze) i Minusinsk (päivnouzmha, Jeniseinjogen vastrandal). Lähembaižed järedad lidnad oma Meždurečensk, Krasnojarsk, Ačinsk, Novokuzneck, Kizil.

Klimat om terav kontinentaline.

Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 165 214 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Edeline lidnan pämez' oli Nikolai Bulakin (semendku 1995 — reduku 2019), eli vll 1952−2019.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarakod oma jüžmak transportine mašinoidensauvomine, sauvondmaterialiden tegimed, sömtegimišt.

Avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Abakan-lendimport (АБН / ABA) sijadase lidnan röunanno pohjoižhe keskusespäi, tehtas reisid Venäman Sibirin järedoihe lidnoihe, Moskvha, Azijan lähižihe maihe.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Hakasijan Tazovaldkundan lidnad
Abakan | Abaz | Černogorsk | Sajanogorsk | Sorsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež