Mine sisu juurde

Ačinsk

Vikipedii-späi
Ačinsk
Ачинск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 99,048 ristitud
Pind 103,21 km²
AčinskАчинск
Pämez' Aleksandr Tokarev
(viluku 2021—)
Telefonkod +7−39 151-xx-xxx
Avtokod 24, 84, 88, 124
Aigvö UTC+7 (MSK+4)
Tramvain maršrutad lidnan kartal (2017)

Ačinsk (ven.: А́чинск) om Venäman lidn, lidnümbrik i raudtesol'm Krasnojarskan randan suvipäivlaskmas. Se om randan koumanz' surtte lidn, om lidnaks randan alištusenke. Mugažo om Ačinskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Ezmäižen Ačinskan lidnusen (ven.: Ачинский острог) aluz oli pandud koumekümnes kilometras suvipäivlaskmha nügüd'aigaižes lidnaspäi Čuliman randal vl 1641 kaičemha Tomskad Jenisein kirgizlaižid vaste. Om nimitadud heiden «ačid / ačigid»-heimon mödhe. Vl 1683 lidnuz paloi lophu, i sil-žo vodel panihe Ačinskan lidnust tošti nügüdläižel sijadusel. Sibirin trakt läbiti sidä.

Vl 1782 anttihe makundan lidnan statusad. Vspäi 1822 oli mülünu udeks pandud Jenisein gubernijha. 19. voz'sadal lidn kändihe tarbhaižeks keskuseks otmaha Sibirid kävutamižhe.

Ačinskan ižandusen päsarakod oma alüminijan samine sen hapandusespäi, sauvondmaterialiden tehmine (cement) alüminijankombinatan jändusiden kävutamiženke, Ačinskan kivivoinümbriradai tegim (torhuden 7,5 mln tonnoid vodes, üks'jäine mugoine randas). Vozil 2005−2007 sömtegimišton da kebnan tegimišton sarakod oma muretud.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz randas i valdkundas (2004)
Ačinskan rajonan lidnanke sijaduz randas vn 2010 kartal

Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan päivlaskmas, madalan amuižen Arg-mägisel'gan pautkil, Čulim (Ijus)-jogen oiktal randal, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Krasnojarskhasai om 160 km päivnouzmha Transsib-raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Nazarovo koumekümnes kilometras suvhe i Bogotol 60 km päivlaskmha.

Klimat om terav kontinentaline, tal'v oleleb vilu. Voden keskmäine lämuz om +0,8 C°, kezakun-uhokun +15,7..+19,1 C°, tal'vkun-uhokun −14,0..−15,0 C°. Ekstremumad oma −59,9 C° (viluku) i +37,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −3,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +6,1 C° (tal'vku, uhoku). Voib panda halad kezaaigan miččel taht kul (heinkun minimum om −0,5 C°). Paneb sadegid 460 mm vodes, enamba kezakus-eloks (65..69 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (11..19 mm kus).

Mazul'skii-žilo (1638 rist. vl 1989, 1451 rist. vl 2021) mülüb lidnümbrikho Ačinskan ližaks.

Edeline lidnan pämez' om Ilai Ahmetov (sulaku 2007 — kezaku 2020).

Keskuzfontan vl 2015

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 109 155 ristitud, vn 2021 — 100 621 ristitud. Kaik 105 264 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 120..123 tuhad eläjid vozil 1985−2001.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma saudud lidnas: Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päjumalanpert' i kaks' časounäd.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma 26 päivkodid (niiden kesken nomer 25, 26, 31), aluzškol nomer 10, koumetoštkümne keskškolad (nomer 3..8, 11..13, 15..18), licei nomer 1, ehtal'ne škol, nell' školad-internatad, kaks' speciališt (korrekcišt) školad, čomamahtoine skol A.M. Znakan nimed, sportškol G.M. Mel'nikovan nimed.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma kaks' kolledžad (transportan da maižandusen, saraktehnologijoiden da biznesan), kaks' tehnikumad (medicinine, kivivoin da gazan), üläopendusen aluzkundoiden filialad.

Avtobusad, tramvaid, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Tatanmaine soda- da civiline Ačinsk-lendimport (ACS / АЧН) sijadase nelläs kilometras päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas vaiše päzutajiden eriližid reisid.

  1. Ačinskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)


Krasnojarskan randan lidnad
Ačinsk | Artömovsk | Bogotol | Borodino | Divnogorsk | Dudink | Igark | Ilanskii | Jeniseisk | Kansk | Kodinsk | Krasnojarsk | Lesosibirsk | Minusinsk | Nazarovo | Noril'sk | Sosnovoborsk | Šaripovo | Zaozörnii | Zelenogorsk | Železnogorsk | Ujar | Užur