Gorno-Altaisk

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Gorno-Altaisk
Горно-Алтайск (ven.)
Туулу Алтай (suvialt.)
Lidnanznam
Coat of Arms of Gornoaltaysk (Altai Republic).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 63 295 ristitud
Pind 95,5 km²
Gorno-AltaiskГорно-Алтайск (ven.)Туулу Алтай (suvialt.)
Pämez' Viktor Oblogin (1 992—)
Telefonkod +7-38 822-xx-xxx
Avtokod 04
Aigvö UTC+7 (MSK+4)


Gorno-Altaisk (ven.: Горно-Алтайск, suvialt.: Туулу Алтай) om lidn da lidnümbrik Venäman suves. Se om Altajan Tazovaldkundan pälidn da üks'jäine lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan aluz om pandud vl 1824 kuti Ulal-külä (ven. село Улала) — ortodoksižen hristanuskondan hengeline missii Altai-mägil. Vl 1928 se sai lidnan statusad. Vll 1932-1948 lidnan nimi oli Oirot-Tur (ven. Ойрот-Тура).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase tazovaldkundan pohjoižröunanno, Altai-mägiden katl'uses, 270-305 m korktusil valdmeren pindan päl, Katun'-jogen oiktal randpolel (suvialt. Кадын, Obin joginišk). Matkad Moskvhasai om 3641 km päivlaskmha orhal, Bijskhasai om 105 km avtotedme (lähembaine raudtestancii), Barnaulhasai om 258 km avtotedme.

Klimat om kontinentaline, lämuden teravad vajehtused oleldas. Paneb sadegid 731 mm vodes, enamba kezal (80..110 mm kus).

Gorno-Altaisk om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 56 933 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Kuz' pühäpertid om lidnas: ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid, vanhan hristanuskondan pühäpert', islamanuskondan pühäpert' i medrese da buddizman pühäpert'.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen sarakod oma turizm i sauvondmaterialoiden pästand (raudbetontegesed).

Üks' üläopendusen aluzkund om lidnas, se om Gorno-Altaiskan valdkundaline universitet. Nell' specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: agrarine kolledž (Gorno-Altaiskan universitetan palakund), pedagogine kolledž, kul'turan da čomamahton kolledž, medicinine škol.

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes i ümbrištos.

Tatanmaine ühtennimine lendimport (ГОР / RGK) sijadase 6 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, Katun'-jogen oiktal randal. Sišpäi tehtas reisid Moskvhasai, kezaaigan — Krasnojarskha, Novosibirskha i Tümenihe.[1]

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Viktor Horoševskii (1940-2012) – oli nevondkundaline i Venäman matematikantedomez'.
  • Ida Kalinina (1926-2015) – oli Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman plod- da marjkazmusiden selekcioner, enččen MTNA:n akademik.
  • Vitalii Slastönin (1930-2010) – oli pedagogikan tedomez'.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Reisiden aigplan. — Gorno-Altaisk-lendimportan oficialine sait (ga-airport.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež