Gorno-Altaisk

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Gorno-Altaisk
Горно-Алтайск (ven.)
Улалу (suvialt.)
 Lidnanznam
Coat of Arms of Gorno-Altaysk.svg
 Flag
Flag of Gorno-Altaysk.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021-01-01) 64,505 ristitud
Pind 95,5 km²
Gorno-Altaisk Горно-Алтайск (ven.) Улалу (suvialt.)
Pämez' Jurii Nečaev
(sügüz'ku 2017—)
Telefonkod +7−38 822-xx-xxx
Avtokod 04
Aigvö UTC+7 (MSK+4)


Gorno-Altaisk (ven.: Го́рно-Алта́йск, suvialt.: Улалу) om lidn da lidnümbrik Venäman suves. Se om Altajan Tazovaldkundan pälidn da üks'jäine lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1824 kuti Ulal-žilo (ven.: село Улала) — ortodoksižen hristanuskondan hengeline missii Altai-mägil. Nimitihe Ulalušk-jogen mödhe (ven.: Улалушка 19 km pitte, suvialt.: Улула), se lankteb Maim-jogehe (ven.: Майма 60 km pitte) žilon territorijal, mitte om Katunin oiktaks ližajogeks.

Vl 1928 žilo sai lidnan statusad. Vll 1932−1948 lidnan nimi oli Oirot-Tur (ven.: Ойрот-Тура), sid' nügüdläine.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase tazovaldkundan pohjoižröunanno, Altajan mägiden katl'uses, 270..305 m korktusil valdmeren pindan päl, Katun'-jogen oiktal randpolel (suvialt.: Кадын, Obin joginišk). Matkad Moskvhasai om 3641 km päivlaskmha orhal, Bijskhasai om 105 km avtotedme (lähembaine raudtestancii), Barnaulhasai om 258 km avtotedme.

Klimat om kontinentaline, lämuden teravad vajehtused oleldas. Paneb sadegid 731 mm vodes, enamba kezal (80..110 mm kus).

Gorno-Altaisk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 24 045 eläjad, vl 1959 — 27 534 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 56 933 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Kuz' pühäpertid om lidnas: ortodoksižen hristanuskondan ph. Makarijan puine päjumalanpert', koume jumalanpertid i kaks' časounäd[1], vanhan hristanuskondan pühäpert', islamanuskondan pühäpert' i medrese, buddizman pühäpert'.

Rahvahad (2010): venälaižed — 70,0%, altajalaižed — 23,0%, kazahlaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 4,6%.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen sarakod oma turizm i sauvondmaterialoiden pästand (raudbetontegesed).

Üks'jäine üläopendusen aluzkund om olmas lidnas, se om Gorno-Altaiskan valdkundaline universitet[2]. Nell' specialižen keskopendusen aluzkundad ratas lidnas: agrarine kolledž (Gorno-Altaiskan universitetan palakund), pedagogine kolledž, kul'turan da čomamahton kolledž, medicinine škol.

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes i ümbrištos.

Tatanmaine ühtennimine lendimport (ГОР / RGK) sijadase 6 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, Katun'-jogen oiktal randal. Sišpäi tehtas reisid Moskvhasai, kezaaigan — Krasnojarskha, Novosibirskha i Tümenihe.[3]

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Viktor Horoševskii (1940−2012) — oli nevondkundaline i Venäman matematikantedomez'.
  • Ida Kalinina (1926−2015) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman plod- da marjkazmusiden selekcioner, enččen MTNA:n akademik.
  • Vitalii Slastönin (1930−2010) — oli pedagogikan tedomez'.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Gorno-Altaiskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Gorno-Altaiskan valdkundaližen universitetan sait (gasu.ru). (ven.) (angl.)
  3. Reisiden aigplan. — Gorno-Altaisk-lendimportan oficialine sait (ga-airport.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež