Maikop
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2020-01-01) | 141,475 ristitud |
Pind | 69,64 km² |
Pämez' | Aleksandr Getmanov (tal'vku 2017—) |
Telefonkod | +7−8772-xxx-xxx |
Avtokod | 01 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Maikop (ven.: Майкоп, adig.: Мыекъуапэ «jablokalangišton jogensu») om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Adigejan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1857. Se sai lidnan statusad vl 1870. Vspäi 1936 oli Adigejan avtonomižen agjan pälidnaks.
Maikop šingotase mašiništonsauvomižen (gidromanipulätorad, reduktorad) i sömsarakon tegimil, mugažo meckombinat i kartonfabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase tazovaldkundan keskuzpalas, Vaugedjogen oiktal randal (adig.: Шъхьагуащэ, Kubanin hurapol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaižed lidnad (orhal) oma Krasnodaran randan Apšeronsk 40 km suvipäivlaskmha i Belorečensk 30 km lodeheze.
Klimat om ven pehmed. Voden keskmäine lämuz — +10,9 C°.
Hanskai-stanic (ven.: Ханская, adig.: Хъанхьабл, 11 752 rist. vl 2018), nell' žilod da koume futorad mülüdas lidnümbrikho Maikopan ližaks. Lidnümbrikon pind — 283,6 km².
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 55 871 eläjad, vl 1959 — 82 135 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 144 249 ristitud, lidnümbrikon — 166 540 ristitud, tazovaldkundan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 167 300 eläjad vl 2000, sen poleni lidnan territorijan vähendusen tagut. Vn 2020 augotišel kaik 164 575 ristitud elihe Maikopan lidnümbrikos.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 66,6%, adigejalaižed — 17,0%, armenijalaižed — 2,8%, ukrainalaižed — 1,8%, čerkesalaižed — 1,3%, totarlaižed — 0,6%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 6,5%.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert' (om saudud vodele 1888), nell' jumalanpertid[1] i časoun' oma olmas lidnas. Islaman Adigejan i Krasnodaran randan ohjandaikund i Halid Bin Sakr-al'-Kassimi-pämečet' sijadasoiš Maikopas. Armenižen jumalankodikundan «Surb Arutün»-jumalanpert' (Sündun Eläbzdusen) i protestantizman kuden kundan sauvused ratas lidnas.
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Avtobusan da trolleibusan maršrutad ratas lidnas. Om kaks' lendimpöudod Maikopas («Maikop» da «Hanskai»); nügüd' il'mlikund om sauptud.
Maikop-päraudtestancii radab lidnan pohjoižes vspäi 1910, avtobusstancii om saudud senno.
Lidnan nägud[redaktiruida | redaktiruida purde]
Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Aidamir Mugu (Aidamir Mugujev) (sünd. 1990) — adiglaine (čerkesalaine) mez', Venäman pajatai.
- Anželika Načesova (sünd. 1982) — Venäman pajatai naine venän da adigejan kelil.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Maikopan Ezitajiden Nevondkundan oficialine sait (sndmp.ru). (ven.)
- Lidnan Administracijan oficialine sait (maikop.ru). (ven.)
Maikop Vikiaitas |
Adigejan Tazovaldkundan lidnad | ||
Adigeisk | Maikop | ||
Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||