Maikop

Maikop
Майкоп (ven.)
Мыекъуапэ (adig.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2025)	137,899 ristitud
Pind	69,64 km²
Pämez'	Gennadii Mitrofanov; (tal'vku 2021—)
Telefonkod	+7−8772-xxx-xxx
Avtokod	01
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Maikop (ven.: Майко́п, adig.: Мыекъуапэ «jablokalangišton jogensu») om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Adigejan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1857. Se sai lidnan statusad vl 1870. Vspäi 1936 oli Adigejan avtonomižen agjan administrativižeks keskuseks.

Maikop šingotase mašiništonsauvomižen (gidromanipulätorad, reduktorad) i sömsarakon tegimil (maidkombinat, lindkombinat, oluden tegim, limonadan fabrik), mugažo meckombinat, špagatan edheotand i kartonfabrik ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuzpalas, lidnümbrikon suvipäivnouzmas, Vaugedjogen oiktal randal (adig.: Шъхьагуащэ, Kubanin hurapol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaižed lidnad (orhal) oma Krasnodaran randan Apšeronsk nell'kümnes kilometras suvipäivlaskmha i Belorečensk 30 km lodeheze.

Klimat om ven pehmed. Voden keskmäine lämuz om +11,3 C°, kezakun-elokun +19,4..+22,3 C°, tal'vkun-uhokun +0,1..+1,3 C°. Ekstremumad oma −24 C° (viluku) i +39 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +5,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +1 C°). Paneb sadegid 772 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-heinkus (70..89 mm) i kül'mkus-tal'vkus (69..75 mm), vähemba uhokus (41 mm). Hätkeline kuivaig voib tulda kezal. Voden keskmäine relätivine nepsuz om 72 %.

Tobmuz

Hanskai-stanic (ven.: Ханская, adig.: Хъанхьабл, 11 752 rist. vl 2018), nell' žilod da koume futorad mülüdas lidnümbrikho Maikopan ližaks. Lidnümbrikon pind — 283,58 km².

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline municipaližen ühtnikan Administracijan pämez' om Andrei Getmanov (tal'vku 2017 — 2021).

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 55 871 eläjad, vl 1959 — 82 135 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 144 249 ristitud, lidnümbrikon — 166 540 ristitud, tazovaldkundan koumandez, vn 2021 lidnan — 143 385 ristitud, lidnümbrikon — 167 658 ristitud. Kaik 143 343 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 167 300 eläjad vl 2000, sid' poleni lidnan territorijan vähendusen tagut.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 66,6 %, adigejalaižed — 17,0 %, armenijalaižed — 2,8 %, ukrainalaižed — 1,8 %, čerkesalaižed — 1,3 %, totarlaižed — 0,6 %, vaugedvenälaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 3,0 %, rahvahuden ozutandata — 6,5 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ühesa pühäpertid^[1] oma kaičenus i saudud lidnas: Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert' (om saudud vodele 1888), seičeme jumalanpertid i časoun'. Islaman Adigejan i Krasnodaran randan ohjandaikund i Halid Bin Sakr-al'-Kassimi-pämečet' sijadasoiš Maikopas. Armenižen jumalankodikundan «Surb Arutün»-jumalanpert' (Sündun Eläbzdusen) i protestantizman kuden kundan sauvused ratas lidnas.

Openduz

Lapsiden opendusen aluzkundad oma läz nell'kümned nimitadud i nomeruidud päivkodid, kaks' augotižškolad (nomer 26 i 33), koume aluzškolad (nomer 20, 24, 27), nell'toštkümne keskškolad (nomer 2, 3, 6, 7, 9..11, 13..18, 28), koume gimnazijad (tazovaldkundan, nomer 5 i 22), koume liceid (nomer 8, 19, 34), tazovaldkundan londusentedon da matematikan škol, škol lapsiden täht tervhuden röunatud voimusidenke, tazovaldkundan škol-internat lapsiden täht kulemižen i nägemižen vigoidenke, tazovaldkundan lapsiden ližaopendusen keskuz, lapsiden da täuz'kaznuziden sädamižen šingotesen keskuz, viž čomamahtoiden školad (tazovaldkundan K. H. Tlecerukan nimed, nomer 1, 3, 5, 6), čomamahtoine škol.

Üläopendusen kaks' aluzkundad baziruišoiš lidnas: Adigejan valdkundaline universitet^[2] i Maikopan valdkundaline tehnologine universitet^[3]. Toižiden lidnoiden kahten akademijan i kahten universitetan filialad ratas Maikopas. Kaik viž kolledžad (gumanitariž-tehnine universitetanno, politehnine toiženno universitetanno, pedagogine^[4], medicinine, čomamahtoiden), industrialine^[5] i politehnine^[6] tehnikumad anttas professionališt keskopendust.

Transport

Trolleibusan i avtobusan maršrutad ratas lidnas. Om kaht lendimpöudod Maikopas («Maikop» i «Hanskai»); nügüd' il'mlikund om sauptud.

Maikop-päraudtestancii radab lidnan pohjoižes vspäi 1910, avtobusstancii om saudud senno.

Lidnan nägud

Südäiazjoiden ministrusen palakund (ohjanduz) lidnan Administracijan sauvusenno Krasnooktäbr'skai-irdal (2018)
Lämoipalonvastaine palakund (2018)
Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert', vn 2013 nägu
Maikopan pämečet' Sebrusen torgul, vn 2015 nägu
Oluden tegim vl 2011
Maikopan GES vl 2009
Adigejan valdkundaližen universitetan päkorpus (2014)
Maikopan valdkundaline tehnologine universitet, päkorpus (2019)
Lidnan kul'turkeskuz — «Panteon»-kinoteatr (vn 2018 olend)
Maikop-päraudtestancii vl 2010

Tetabad sündnuded

Aidamir Mugu (Aidamir Mugujev) (sünd. 1990) — adiglaine (čerkesalaine) mez', Venäman pajatai.
Anželika Načesova (sünd. 1982) — Venäman pajatai naine venän da adigejan kelil.

Homaičendad

↑ Maikopan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Adigejan valdkundaližen universitetan sait (adygnet.ru). (ven.) (angl.)
↑ Maikopan valdkundaližen tehnologižen universitetan sait (mkgtu.ru). (ven.) (angl.)
↑ Adigejan pedkolledžan H. Andruhaevan nimed sait (apkmaykop.ru). (ven.)
↑ Maikopan industrialižen tehnikuman sait (mit01.ru). (ven.)
↑ Maikopan politehnižen tehnikuman sait (mpt-01.ru). (ven.)

Irdkosketused

Maikop Vikiaitas

	Adigejan Tazovaldkundan lidnad
	Adigeisk \| Maikop

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] Maikopan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Adigejan valdkundaližen universitetan sait (adygnet.ru). (ven.) (angl.)

[3] Maikopan valdkundaližen tehnologižen universitetan sait (mkgtu.ru). (ven.) (angl.)

[4] Adigejan pedkolledžan H. Andruhaevan nimed sait (apkmaykop.ru). (ven.)

[5] Maikopan industrialižen tehnikuman sait (mit01.ru). (ven.)

[6] Maikopan politehnižen tehnikuman sait (mpt-01.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]