Maikop
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2024) | 137,965 ristitud |
Pind | 69,64 km² |
Pämez' | Gennadii Mitrofanov (tal'vku 2021—) |
Telefonkod | +7−8772-xxx-xxx |
Avtokod | 01 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Maikop (ven.: Майко́п, adig.: Мыекъуапэ «jablokalangišton jogensu») om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Adigejan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1857. Se sai lidnan statusad vl 1870. Vspäi 1936 oli Adigejan avtonomižen agjan pälidnaks.
Maikop šingotase mašiništonsauvomižen (gidromanipulätorad, reduktorad) i sömsarakon tegimil (maidkombinat, lindkombinat, oluden tegim, limonadan fabrik), mugažo meckombinat, špagatan edheotand i kartonfabrik ratas lidnas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase tazovaldkundan keskuzpalas, Vaugedjogen oiktal randal (adig.: Шъхьагуащэ, Kubanin hurapol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaižed lidnad (orhal) oma Krasnodaran randan Apšeronsk 40 km suvipäivlaskmha i Belorečensk 30 km lodeheze.
Klimat om ven pehmed. Voden keskmäine lämuz om +11,3 C°, kezakun-elokun +19,4..+22,3 C°, tal'vkun-uhokun +0,1..+1,3 C°. Ekstremumad oma −24 C° (viluku) i +39 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +5,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +1 C°). Paneb sadegid 772 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-heinkus (70..89 mm) i kül'mkus-tal'vkus (69..75 mm), vähemba uhokus (41 mm). Hätkeline kuivaig voib tulda kezal. Voden keskmäine relätivine nepsuz om 72 %.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Hanskai-stanic (ven.: Ханская, adig.: Хъанхьабл, 11 752 rist. vl 2018), nell' žilod da koume futorad mülüdas lidnümbrikho Maikopan ližaks. Lidnümbrikon pind — 283,6 km².
Edeline municipaližen ühtnikan pämez' (Administracijan pämez') om Andrei Getmanov (tal'vku 2017 — 2021).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1939 lidnan ristitišt oli 55 871 eläjad, vl 1959 — 82 135 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 144 249 ristitud, lidnümbrikon — 166 540 ristitud, tazovaldkundan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 167 300 eläjad vl 2000, sid' poleni lidnan territorijan vähendusen tagut. Vn 2020 augotišel kaik 141 475 ristitud elihe lidnas i 164 575 ristitud kaikes Maikopan lidnümbrikos.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 66,6 %, adigejalaižed — 17,0 %, armenijalaižed — 2,8 %, ukrainalaižed — 1,8 %, čerkesalaižed — 1,3 %, totarlaižed — 0,6 %, vaugedvenälaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 3,0 %, rahvahuden ozutandata — 6,5 %.
Ortodoksižen hristanuskondan Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert' (om saudud vodele 1888), nell' jumalanpertid[1] i časoun' oma olmas lidnas. Islaman Adigejan i Krasnodaran randan ohjandaikund i Halid Bin Sakr-al'-Kassimi-pämečet' sijadasoiš Maikopas. Armenižen jumalankodikundan «Surb Arutün»-jumalanpert' (Sündun Eläbzdusen) i protestantizman kuden kundan sauvused ratas lidnas.
Üläopendusen kaks' aluzkundad baziruišoiš lidnas: Adigejan valdkundaline universitet[2], Maikopan valdkundaline tehnologine universitet. Toižiden lidnoiden kahten akademijan i kahtenuniversitetan filialad ratas Maikopas. Viž kolledžad, industrialine i politehnine tehnikumad anttas professionališt keskopendust.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Trolleibusan i avtobusan maršrutad ratas lidnas. Om kaks' lendimpöudod Maikopas («Maikop» i «Hanskai»); nügüd' il'mlikund om sauptud.
Maikop-päraudtestancii radab lidnan pohjoižes vspäi 1910, avtobusstancii om saudud senno.
Lidnan nägud
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Südäiazjoiden ministrusen palakund (ohjanduz) lidnan Administracijan sauvusenno Krasnooktäbr'skai-irdal (2018)
-
Lämoipalonvastaine palakund (2018)
-
Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert', vn 2013 nägu
-
Maikopan pämečet' Sebrusen torgul, vn 2015 nägu
-
Oluden tegim vl 2011
-
Maikopan GES vl 2009
-
Adigejan valdkundaližen universitetan päkorpus (2014)
-
Maikopan valdkundaline tehnologine universitet, päkorpus (2019)
-
Lidnan kul'turkeskuz — «Panteon»-kinoteatr (2018)
-
Maikop-päraudtestancii vl 2010
Tetabad sündnuded
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Aidamir Mugu (Aidamir Mugujev) (sünd. 1990) — adiglaine (čerkesalaine) mez', Venäman pajatai.
- Anželika Načesova (sünd. 1982) — Venäman pajatai naine venän da adigejan kelil.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Maikopan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Adigejan valdkundaližen universitetan sait (adygnet.ru). (ven.) (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Maikopan Ezitajiden Nevondkundan oficialine sait (sndmp.ru). (ven.)
- Lidnan Administracijan oficialine sait (maikop.ru). (ven.)
Maikop Vikiaitas |
Adigejan Tazovaldkundan lidnad | ||
Adigeisk | Maikop | ||
Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||