Mine sisu juurde

Maikop

Vikipedii-späi
Maikop
Майкоп (ven.)
Мыекъуапэ (adig.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 139,077 ristitud
Pind 69,64 km²
Maikop Майкоп (ven.) Мыекъуапэ (adig.)
Pämez' Gennadii Mitrofanov
(tal'vku 2021—)
Telefonkod +7−8772-xxx-xxx
Avtokod 01
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan kundaližen transportan shem (2013)

Maikop (ven.: Майко́п, adig.: Мыекъуапэ «jablokalangišton jogensu») om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Adigejan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1857. Se sai lidnan statusad vl 1870. Vspäi 1936 oli Adigejan avtonomižen agjan pälidnaks.

Maikop šingotase mašiništonsauvomižen (gidromanipulätorad, reduktorad) i sömsarakon tegimil (maidkombinat, lindkombinat, oluden tegim, limonadan fabrik), mugažo meckombinat, špagatan edheotand i kartonfabrik ratas lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuzpalas, Vaugedjogen oiktal randal (adig.: Шъхьагуащэ, Kubanin hurapol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaižed lidnad (orhal) oma Krasnodaran randan Apšeronsk 40 km suvipäivlaskmha i Belorečensk 30 km lodeheze.

Klimat om ven pehmed. Voden keskmäine lämuz om +11,3 C°. Ekstremumad oma −24 C° i +39 C°. Paneb sadegid 772 mm vodes, enamba kezakus (89 mm).

Hanskai-stanic (ven.: Ханская, adig.: Хъанхьабл, 11 752 rist. vl 2018), nell' žilod da koume futorad mülüdas lidnümbrikho Maikopan ližaks. Lidnümbrikon pind — 283,6 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 55 871 eläjad, vl 1959 — 82 135 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 144 249 ristitud, lidnümbrikon — 166 540 ristitud, tazovaldkundan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 167 300 eläjad vl 2000, sen poleni lidnan territorijan vähendusen tagut. Vn 2020 augotišel kaik 141 475 ristitud elihe lidnas i 164 575 ristitud kaikes Maikopan lidnümbrikos.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 66,6%, adigejalaižed — 17,0%, armenijalaižed — 2,8%, ukrainalaižed — 1,8%, čerkesalaižed — 1,3%, totarlaižed — 0,6%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 6,5%.

Ortodoksižen hristanuskondan Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert' (om saudud vodele 1888), nell' jumalanpertid[1] i časoun' oma olmas lidnas. Islaman Adigejan i Krasnodaran randan ohjandaikund i Halid Bin Sakr-al'-Kassimi-pämečet' sijadasoiš Maikopas. Armenižen jumalankodikundan «Surb Arutün»-jumalanpert' (Sündun Eläbzdusen) i protestantizman kuden kundan sauvused ratas lidnas.

Üläopendusen kaks' aluzkundad baziruišoiš lidnas: Adigejan valdkundaline universitet[2], Maikopan valdkundaline tehnologine universitet. Toižiden lidnoiden kahten akademijan i kahtenuniversitetan filialad ratas Maikopas. Viž kolledžad, industrialine i politehnine tehnikumad anttas professionališt keskopendust.

Edeline municipaližen ühtnikan pämez' (Administracijan pämez') om Andrei Getmanov (tal'vku 2017 — 2021).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Trolleibusan i avtobusan maršrutad ratas lidnas. Om kaks' lendimpöudod Maikopas («Maikop» i «Hanskai»); nügüd' il'mlikund om sauptud.

Maikop-päraudtestancii radab lidnan pohjoižes vspäi 1910, avtobusstancii om saudud senno.

Lidnan nägud[vajehta | vajehtada tekst]

Tetabad sündnuded[vajehta | vajehtada tekst]

  • Aidamir Mugu (Aidamir Mugujev) (sünd. 1990) — adiglaine (čerkesalaine) mez', Venäman pajatai.
  • Anželika Načesova (sünd. 1982) — Venäman pajatai naine venän da adigejan kelil.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Maikopan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Adigejan valdkundaližen universitetan sait (adygnet.ru). (ven.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Adigejan Tazovaldkundan lidnad
Adigeisk | Maikop


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež