Belorečensk

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Belorečensk
Белореченск
 Lidnanznam
Belorechensk (Krasnodar krai), coat of arms.png
 Flag
Flag of Belorechensk (Krasnodar krai).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 52 264 ristitud
Pind 38,48 km²
BelorečenskБелореченск
Pämez' Aleksandr Šapovalov
(keväz'ku 2 017—)
Telefonkod +7-86 155-xx-xxx
Avtokod 23, 93, 123
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Belorečensk (ven.: Белореченск, armen.: Բելորեչենսկ Belorečensk) om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan keskuzpalan suves. Se om Belorečenskan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Čerkesalaižiden Šithal-eländpunkt (adig.: Шытхьалэ) oli olmas Belorečenskan sijas edel 19. voz'sadan kahtent palad.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Kubanin kozakoil kuti maine lidnuz i Belorečenskai-stanic (ven.: станица Белореченская) vl 1862. Vl 1910 «ArmavirTuapse»-raudtejono läbiti stanicad, i se šingotaškanzihe teravas. Stanic sai lidnan statusad vn 1958 28. päiväl semendkud nügüdläiženke nimenke. Vozil 1979—2005 lidn alištui agjan tobmudele oikti.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Vaugedjogen oiktal randal (adig.: Шъхьагуащэ, Kubanin hurapol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Adigejan Tazovaldkundan röunhasai om 6 km päivlaskmha i 4 km suvhe, Krasnodarhasai om 75 km päivlaskmha orhal vai 100 km avtotedme. Lähembaine lidn om Maikop (Adigejan pälidn) 20 km suvipäivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.

Belorečensk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 53 892 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1996 — 60 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid i armenižen jumalankodikundan pühäpert' oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 84,1%, armenijalaižed — 9,9%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 4,1%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarakod oma himine (mineraližheretusiden tegim), sömtegimišt (südäiveded, konditerine fabrik, voitegim, kombisömän tegim, leibtegim), sauvondmaterialad (raudbetontegesed), raudtetransportan edheotandad i meblin tehmine.

Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialiž-tehnologine tehnikum (valdkundaline), kooperativine tehnikum (privatine), biznesan da oiktusen tehnikum (privatine), medicinine kolledž (valdkundaline).

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk