Krimsk

Vikipedii-späi
Krimsk
Крымск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 58,292 ristitud
Pind 47,04 km²
Krimsk Крымск
Pämez' Janis Budagov
(viluku 2017—)
Telefonkod +7−86 131-xx-xxx
Avtokod 23, 93, 123
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan nägu Man kaimdajaspäi sur'veden jäl'ghe (10. heinku 2012)

Krimsk (ven.: Крымск) om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om Krimskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Edeline lidnanznam

Eländpunktan aluz om pandud vl 1862 kuti Krimskai-stanic (ven.: станица Крымская). Krimskai-raudtestancii (Крымская) radaškanzi vl 1888. Stanic sai lidnan statusad vl 1958 nügüdläiženke nimenke. Lidn eli läbi sur'vedes vn 2012 7. päiväl heinkud 200-millimetrižen valegen jäl'ghe.

Krimsk šingotase sömtegimišton (vintegim, jauhon edheotandad) i sauvondmaterialiden edheotandoiden lidnaks (savič, beton), pakuitesen tehmižel polipropilenaspäi i stökolmülüiden tegimel. Lidn om äiprofil'žen maižanduzrajonan keskuseks. Kazmusiden selekcijan kaks' keskust ratas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Adagum-jogen muugotil randoil (adig.: АтIэкIумэ 66 km pitte, Kubanin hura ližajogi), 24 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištonno. Matkad Krasnodarhasai om 100 km päivnouzmha orhal. Lähembaine lidn om Abinsk kümnes kilometras suvipäivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline neps, subtropižen röunal. Voden keskmäine lämuz om +13,2 C°, kezakun-elokun +20,4..+24,1 C°, tal'vkun-uhokun +3,3..+5 C°. Ekstremumad oma −28,8 C° i +41,5 C°. Paneb sadegid 975 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba vilukus (98 mm) i redukus-kül'mkus (102..111 mm kus), vähemba sulakus-semendkus (71 mm kus), heinkus (65 mm) i elokus (71 mm).

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Verhneadagum-futor (266 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Krimskan ližaks.

Lidnankundan pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Semko, radoi vn 2017 vilukuhusai. Lidnankundan Nevondkundan ezimez' om Vladimir Isačenko vn 2006 keväz'kuspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 57 382 ristitud. Vspäi 1996 lidnan ristitišt vajehtub 56..58 tuhad eläjid röunoiš (58 128 rist. vl 2012). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 83,0 %, armenijalaižed — 3,6 %, ukrainalaižed — 2,4 %, totarlaižed — 2,3 %, grekalaižed — 1,8 %, assirijalaižed — 1,2 %, toižed rahvahad — 4,8 %, rahvahuden ozutandata — 0,9 %.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma saudud lidnas: kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd.

Krimskan tehnine kolledž[2] i Krimskan industrialiž-sauvondtehnikum[3] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Krimskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Krimskan tehnižen kolledžan sait (krymskcollege.ru). (ven.)
  3. Krimskan industrialiž-sauvondtehnikuman sait (spokist.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk