Krimsk
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 54,756 ristitud |
| Pind | 47,04 km² |
| Pämez' | Janis Budagov (viluku 2017—) |
| Telefonkod | +7−86 131-xx-xxx |
| Avtokod | 23, 93, 123 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |

Krimsk (ven.: Крымск) om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om Krimskan rajonan administrativine keskuz da pala.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1862 kuti Krimskai-stanic (ven.: станица Крымская). Krimskai-raudtestancii (Крымская) radaškanzi vl 1888. Stanic sai lidnan statusad vl 1958 nügüdläiženke nimenke. Lidn eli läbi sur'vedes vn 2012 7. päiväl heinkud 200-millimetrižen valegen jäl'ghe.
Krimsk šingotase sömtegimišton (vintegim, jauhon edheotandad) i sauvondmaterialiden edheotandoiden lidnaks (savič, beton), pakuitesen tehmižel polipropilenaspäi i stökolmülüiden tegimel. Lidn om äiprofil'žen maižanduzrajonan keskuseks. Kazmusiden selekcijan kaks' keskust ratas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmas, Adagum-jogen muugotil randoil (adig.: АтIэкIумэ 66 km pitte, Kubanin hura ližajogi), 24 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištonno.
Matkad Krasnodarhasai om sada kilometrad päivnouzmha orhal. Lähembaine lidn om Abinsk kümnes kilometras suvipäivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.
Klimat om ven kontinentaline neps, subtropižen röunal. Voden keskmäine lämuz om +13,2 C°, kezakun-elokun +20,4..+24,1 C°, tal'vkun-uhokun +3,3..+5 C°. Ekstremumad oma −28,8 C° i +41,5 C°. Paneb sadegid 975 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba vilukus (98 mm) i redukus-kül'mkus (102..111 mm kus), vähemba sulakus-semendkus (71 mm kus), heinkus (65 mm) i elokus (71 mm).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Verhneadagum-futor (266 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Krimskan ližaks. Lidnankundan pind om 47,04 km².
Lidnankundan pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Semko, radoi vn 2017 vilukuhusai. Lidnankundan Nevondkundan ezimez' om Vladimir Isačenko vn 2006 keväz'kuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 57 382 ristitud, vn 2021 — 54 597 ristitud. Kaik 57 254 eläjad oli lidnas vl 2017. Vll 1996−2020 lidnan ristitišt vajehtui 56..58 tuhad eläjid röunoiš. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 58 128 eläjad vl 2012.
Rahvahad (enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 83,0 %, armenijalaižed — 3,6 %, ukrainalaižed — 2,4 %, totarlaižed — 2,3 %, grekalaižed — 1,8 %, assirijalaižed — 1,2 %, toižed rahvahad — 4,8 %, rahvahuden ozutandata — 0,9 %.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma saudud lidnas: kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell'toštkümne nomeruidud päivkodid (nomer 1..4, 6, 7, 11, 12, 14, 17..19, 21, 35), kahesa keskškolad (nomer 1..3, 6, 9, 20, 24, 25), gimnazii nomer 7, Kubanin kozakoiden kadetkorpusan Babič-atamanan Krimskan filial, ehtal'ne škol, škol-internat, lapsiden da norišton sädamižen šingotesen keskuz, čomamahtoiden škol, koume sportškolad (nomer 1, 2 i Krimskan).
Krimskan tehnine kolledž[2] i Krimskan industrialiž-sauvondtehnikum[3] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Vladimir Leninan muštnik i kolhozan Leninan nimed ohjanduzkundan sauvuz (2017)
- Rus' -kinoteatr (2012, «Venä»)
- «Vitäz'»-futbolkluban stadion sur'veden aigan (8. heinku 2012)
- Krimskai-päraudtestancijan sauvuz vl 2021
- Edeline lidnanznam
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Krimsk Vikiaitas |
| Krasnodaran randan lidnad | ||
| Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk | ||
